Ringkonnakohus leidis, et antud asjas ei saa süüdistatava tegu kvalifitseerida mõrvana.

Ringkonnakohtu hinnangul tuli süüdistatava tegu ümber kvalifitseerida liiklussüüteo toimepanemiseks. Kohus tunnistas Reinarti süüdi liiklusnõuete rikkumises joobeseisundis, millega põhjustati kolme inimese surm ja mõistis talle karistuseks vangistuse 10 aastat kaheksa kuud. Lisakaristusena võttis kohus Reinartilt mootorsõiduki juhtimise õiguse kaheks aastaks. 

Ringkonnakohus leidis, et asjas on veatult tuvastatud süüdistuses märgitud liiklusnõuete rikkumised sealhulgas, et rikkumised on pandud toime tahtlikult. Küll aga ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati raske tagajärg tahtlikult ning et on täidetud mõrva koosseis. Ringkonnakohus hindas, et kuigi süüdistatav rikkus väga oluliselt mitut liiklusseaduse nõuet ning tegi seda tahtlikult, ei olnud tal tahtlust enda rikkumistega mingit rasket tagajärge põhjustada.

Antud asja puhul oli aga määrav, et kuigi liiklusrikkumised olid toime pandud kavatsetult, siis üheselt tuvastamist ei leidnud see, et süüdistatav soovinuks või möönnuks liiklusnõudeid eirates kellegi surma või kellegi tervist kahjustada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa süüdistatava tegevusest – juhtis sõidukit alkoholijoobes, ületas oluliselt kiirust ja liikus vastassuunavööndis ning tegi seda päevasel ajal aktiivse liikluskasutusega maanteel – teha tõsikindlaid järeldusi vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Kohtupraktika kohaselt võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks, kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta.

Kohtu hinnangul näitas süüdistatava vahetu teoeelne käitumine – suurel kiirusel möödasõidud autodest vastassuunavööndis (mida kinnitasid tunnistaja ütlused) – seda, et ta soovis eesseisvatest sõidukitest mööduda. Samuti olid sellised, küll äärmiselt ohtlikult sooritatud möödasõidud eelnevalt ka õnnestunud ilma igasuguste tagajärgedeta. Kohtu hinnangul selline süüdistatava vahetu teoeelne käitumine andis aluse järeldada, et ka sündmuskoha lähedale jõudes soovis süüdistatav eesseisvatest autodest samalaadselt mööduda.

"Kuna üheselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav tehes möödasõitu ei pidurdanud, siis annab ka selline asjaolu alust järelduseks, et juht arvestas ja lootis, et tal õnnestub mööduda vasakpööret sooritanud juhist täpselt nii, nagu ta oli teinud möödasõitu autodest vahetult enne," märkis ringkonnakohus.

Antud juhul leidis kohus, et süüdistatav lootis ohtliku tagajärje mittesaabumisele ning sel juhul oli tegemist kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu on kohtu hinnangul kolme inimese surma põhjustamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine toimunud ettevaatamatusest.

Ringkonnakohus leidis kokkuvõtvalt, et selles asjas ei ole võimalik Reinarti tegu kvalifitseerida mõrvana.

Kohus leidis, et süüdistatava tegu tuleb ümber kvalifitseerida sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumiseks, kui see on toime pandud joobeseisundis ja sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris süüdistatava teo ümber, siis tuli maakohtu otsus varasem mõistetud karistuse osas tühistada. Antud liikluskuriteo puhul on seaduseandja ette näinud karistuseks kolme kuni 12-aastase vangistuse.

Antud juhul karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistust kergendavaks asjaoluks tuli lugeda puhtsüdamlik kahetsus. Kahetsust avaldas süüdistatav nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil, samuti näitas kohtu hinnangul kahetsuse siirust süüdistatava soov kannatanutelt vabandust paluda, kuigi kannatanud seda kuulata ei soovinud.

Kokkuvõtvalt hindas kohus, et õiguskorra piisavat kaitset õigustab süüdistatava karistamine vangistusega sanktsiooni ülemmäära lähedal.

Varem on kohus sarnaste asjaoludega kohtuasjas määranud väiksema karistuse, seega on kohtupraktika ajas karmistunud.

Juuni lõpus taotles vandeadvokaat Anu Toomemägi ringkonnakohtus Reinarti süüdimõistmise tühistamist ning tema õigeksmõistmist mõrvasüüdistuses. Alternatiivselt leidis kaitsja, et Reinarti süüdistus tuleb hinnata ümber liikluskuriteoks või saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

31. märtsil tunnistas Pärnu maakohus kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinarti süüdi mõrvas ning mõistis talle 14-aastase vanglakaristuse.

Kohus mõistis Reinartile sama karistuse, mida nõudis talle kohtuvaidluses Lääne ringkonnaprokurör Rainer Amur. Prokurör leidis, et Reinart tuleb mõista süüdi karistusseadustiku mõrva paragrahvi järgi. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et liikluskuriteo puhul karistusseadustiku mõrva paragrahvi rakendamine pole põhjendatud ning Reinart tuleb mõrvasüüdistuses õigeks mõista.

Mullu 11. jaanuaril alustas Saaremaal Audiga sõitnud Reinart möödasõitu ees liikunud ja vasakpööret teinud Volvost, kuid põrkas sellega kokku. Kokkupõrkes hukkusid Volvot juhtinud 27-aastane naine, tema kaheksa kuu vanune laps ja naise 58-aastane ema. Volvos viibinud juhi 37-aastane õde ning Audi juht Reinart said avariis raskeid vigastusi.

Ligi 10 kilomeetrit enne avariipaika olid politseinikud patrullbussis mõõtnud tema Audi kiiruseks 138 kilomeetrit tunnis.

Kuressaare haiglas mõõdeti ligi tund pärast õnnetust Reinarti veres alkoholi sisalduseks 3,51 promilli, hilisema ekspertiisi tulemuseks märgiti 1,82 promilli.

Reinart enda ütluste kohaselt ta õnnetust ei mäleta.