Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKP-st, mida on protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest.

Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit eurot ehk 19,7 protsenti SKP-st, mida on pea viis protsendipunkti vähem kui kevadel hinnatud.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on –2,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,8 protsendipunkti parem tulemus, kui kevadel planeeritud. Seda võimaldab saavutada nii Eesti majanduse tugev kasvutempo kui ka riigireform.

Nominaalne positsioon on –2,2 protsenti SKP-st, millega Eesti vastaks juba järgmisel aastal Euroopa Liidu eelarvereeglitele, mis on COVID-19 kriisi ajaks ajutiselt peatatud. Kevadel hinnati, et Eesti saavutab eesmärgi alles 2024. aastaks.

Kaitsekulud jõuavad rekordtasemele 750 miljoni euroni, ületades 2,3 protsenti SKP-st.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab järgmisel aastal üle 100 miljoni euro.

Avaliku sektori palgafond tõuseb viis protsenti, prioriteediga eesliinitöötajatel. Koos vastava ministeeriumi leitud lisarahaga tõuseb näiteks õpetajate palk aga 7,3 protsenti ja päästjate palk 12 protsenti.

"Mis on oluline, tervishoiutöötajad ja kollektiivleping ja palgaläbirääkimised on jõudnud ka lõpule ja seal tulevad palgatõusud seitse protsenti ja üheksa protsenti, hooldustöötaajtel isegi kümme protsenti. Samamoodi hooldustöötajate tasud võrdsustatakse õendustöötajatega," rääkis peaminister Kaja Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Mitme valdkonna eesliinitöötajate jaoks ei ole aga lubatud palgatõus endiselt konkurentsivõimeline.

Teadusrahastus jääb tuleval aastal lubatud ühe protsendi juurde SKP-st.

Kevadisi kärpeülesandeid avalikus sektoris leevendati küll siseturvalisuses ja sotsiaalvaldkonnas, kuid kõikide teiste valitsemisalade peale kokku hoitakse kokku ligikaudu 50 miljonit eurot tööjõu- ja majanduskulusid. Samas jätkub hinnatõus.

"Kui me kuskilt kokku hoiame, siis me saame rohkem tõsta eesliinitöötajate palkasid, investeerida tulevikku, katta COVID-i kulusid. Peab hakkama saama, midagi ei ole teha," rääkis riigihalduse minister Jaak Aab.

Lähinädalatel plaanib valitsus töötada välja meetme elektrihinna tõusu leevendamiseks, seda eelkõige madalama sissetulekuga inimestele, aga ka ettevõtele. Meetme jaoks soovib riik kasutada CO2 kvoodi müügist ületulenevat raha, maksimaalselt 37 miljonit eurot.

2022. aasta riigieelarve eelnõu

2022. aasta riigieelarve seletuskiri