Riigieelarve strateegias (RES) arvestatakse 144 miljoni euro laekumisega lubatud heitkogustega kauplemisest (CO2 kvootide müügist), kuid keskkonnaministeeriumi teatel oli lennunduse ja tava-enampakkumistuluna 8. oktoobriks Eesti kontole laekunud 183 058 225 eurot. See tähendab, et aasta lõpuks ületab kvoodimüügi tulu kindlasti 200 miljonit eurot.

"Kui lubatud heitkoguse ühiku hind püsib tänasel tasemel, siis on eeldatavasti laekuv tulu tõesti üle 200 miljoni euro. Kui kogu aasta keskmine hind oleks 50 eurot, siis oleks eeldatav tulu ligi 230 miljonit eurot," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz ERR-ile. Ta rõhutas siiski, et aasta alguses oli hind süsinikukvoodi hind madalam ja hetkel on hind püsinud 50 eurost kõrgemal. "Täpne laekumise summa sõltub konkreetsel enampakkumispäeval püsinud turuhinnast ja selgub aasta lõpus," märkis Banyasz.

Eelmisel aastal sai Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist tulu 142,3 miljonit eurot.

2019. aastal sai Eesti samast 142,8 miljonit eurot, 2018. aastal 139,9 miljonit eurot, 2018. aastal 139,9 miljonit eurot, 2017. aastal 39,3 miljonit eurot, 2016. aastal 23,6 miljonit eurot, 2015. aastal 21,1 miljonit eurot, 2014. aastal 7,4 miljonit eurot 2013. aastal – 18,1 miljonit eurot.

Kvoodiraha kasutamist piirab seadus

Kvoodimüügi tulu kasutamine on sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduses ja selle kohaselt tuleb vähemalt pool tulust kasutada kasvuhoonegaaside heidet vähendavateks meetmeteks. Seaduses on välja toodu 13 eri valdkonda, mille seas on näiteks vähem keskkonnahäiringut tekitavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine, taastuvenergeetika arendamine, energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine, energiatõhususe suurendamine, parem soojustamine ja kaugküttesüsteemide arendamine.

Aastateks 2022-2025 koostatud RES-is on selliste kuludena välja toodud näiteks täiendavate elektrirongide soetamine kogumahus 55 miljonit eurot, kusjuures tänavu eraldatakse sellele 8,43 miljonit, 2023. aastal 5,4 ja 2024. aastal 34,59 miljonit eurot; avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmine igal aastal 15 miljoni euro ulatuses; Rail Balticu elektriraudteeühenduse rajamise omapanuseks 13,8 miljonit eurot ning rida väiksemaid kulutusi.

Samas on atmosfääriõhu kaitse seaduses ühe võimaliku kvoodiraha kasutuse võimalusena nimetatud ka väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine energiatarbimisest tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamisel.

Valitsus kaalub kvoodiraha kasutada hinnatõusu leevendamiseks

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles ERR-ile, et valitsus tegeleb praegu rekordkõrgetest energiahindadest tekkinud probleemidele leevenduse otsimisega ning osaliselt võidakse selleks kasutada ka kvoodimüügist saadud raha.

"Praegu teeme valitsuses tööd energia hinnašoki kiire leevenduspaketiga, mis aitaks leevendada selle aasta sügis-talvist väga äkilist hinnahüpet just keerulisemas rahalises seisus olevate perede ja ka näiteks üksi elavate pensionäride jaoks. CO2 kvoodi kauplemistulu ülelaekumine on raha, mida osaliselt saab selleks kasutada," ütles Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul analüüsib valitsus kõiki energiahindu puudutavaid komponente. "Sealhulgas kaalume CO2 heitmeühiku müügist ülelaekunud tuluga vähekindlustatud perede toetamist taastuvenergiatasu ajutise kompenseerimise näol. Kokkulepet siiski veel ei ole," sõnas Mölder pressiesindaja vahendusel.

Tänavu aasta teises pooles on järsult kasvanud elektrienergia ning maagaasihinnad, mis on kohati aastaga mitmekordistunud, põhjustades raskusi suurtele energiatarbijatele.