Riigieelarve kulud kasvavad tuleval aastal kolm protsenti

Tuleval aastal kasvavad riigieelarve kulud tänavusega võrreldes kolm protsenti ja tulud 4,4 protsenti. Valitsussektori võlakoormus suureneb 2022. aastal 19,7 protsendini SKP-st.
2022. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 13,64 miljardit eurot ja see suureneb 2021. aasta riigieelarvega võrreldes kolm protsenti.
Eelneva aasta võrdluses mõjutavad 2022. aasta riigieelarve kulusid enim maksulaekumiste prognoosi suurenemine, planeeritud pensionitoetuste suurenemine, hariduse-, siseturvalisuse-, sotsiaal-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonna tööjõukulude suurendamine ning COVID-pandeemiaga seotud kulude vähenemine.
Eesti valitsussektori võlg suurenes 2020. aastal pandeemia tagajärjel rekordilise kiirusega, kasvades aastaga 9,9 protsendi võrra SKP-st, mis on 2,6 miljardit eurot.
2022. aastal kasvab võlg majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib 19,7 protsendini SKP-st.
Võrreldes 2021. aastaks prognoosituga kasvavad riigi tulud tuleval aastal 4,4 protsenti ehk 550,5 miljoni euro võrra 13,13 miljardi euroni.
Sellest 11,1 miljardit eurot ehk 84,6 protsenti moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on kaks miljardit eurot ehk 15,5 protsenti.
2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7 protsenti SKP-st, mis on ühe protsendi võrra madalam kui 2021. aastal.
Makse laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse 1,1 miljardit ehk 4,7 protsenti rohkem kui aasta varem ja 1,8 miljardit ehk 19,6 protsenti rohkem kui tänavu.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist ootab riik keskvalitsuse eelarvesse 667,6 miljonit eurot. Edasiantavate tulude alla kuuluva kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1,47 miljardit eurot.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumise suuruseks ootab riik tuleval aastal 488,8 miljonit eurot.
Sotsiaalmaksu laekub tuleval aastal 3,97 miljardit eurot. 2022. aastal kiireneb palgakasv 8,7 protsendile. Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal ministeeriumi prognoosi kohaselt 5,7 protsenti.
Alkoholiaktsiis kasvab tarbimise, palgakasvu ja hinnatõusu alusel 5,9 protsenti ning kütuseaktsiisi laekumise kasvu ootab riik 3,6 protsenti.
Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7 protsenti SKP-st, mis on protsendi võrra madalam kui 2021. aastal.
Toimetaja: Barbara Oja