Sõerd: riigieelarves planeeritud kulud jäävad endiselt läbipaistmatuks

Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikogu liikme Aivar Sõerdi (RE) sõnul on tänavune eelarve üldiselt positiivne, kuid endiselt jäävad riigi planeeritavad kulud läbipaistmatuks. Sõerdi sõnul on eelarve suurim oht inflatsioon, mis seab riski alla eelarves planeeritud investeeringud.

Sõerdi sõnul on üldpildis eelarves palju positiivset, nagu teadusrahastuse suurenemine, vajalikud palgatõusud ning 700 miljoni euroni kasvav investeeringute maht. "Eelarvereeglite täitmise suunas saab liikuda kiiremas tempos kui kevadise seisuga prognoos näitas ja ka maksukoormus püsib alla 34 protsendi taseme SKP-st, mis on väga positiivne," sõnas ta.

"Muidugi selle kõige juures tuleb arvestada seda, et inflatsioon on tulnud ja inflatsioon jääb. On üllatav, et prognoosid näitavad mõne aasta pärast inflatsiooni taandumist, aga nii need prognoosid on. Siin tasuks ikkagi tähelepanu pöörata eelarvenõukogu arvamusele, et inflatsioon on suur risk ja inflatsioon võib isegi tulla kiirem, kui prognoosid näitavad," rääkis Sõerd.

Sõerdi sõnul on probleemid tarneahelate ja energiahindadega ilmunud suvise majandusprognoosi järgsel kuul, millest lähtuv eelarve nende riskidega ei arvesta.

"Kui tarbijahinnad kasvavad 3,7 protsenti järgmisel aastal, siis see sööb ära suure osa nominaalsest palgakasvust. Reaalpalk jääb tarbijahinnaindeksi võrra väiksemaks, sellega tuleb arvestada inflatsioonilises keskkonnas," rääkis Sõerd.

"Kõige suurem risk on investeeringutega ikkagi. Need objektid, mis on planeeritud, need rahad, mis on planeeritud investeeringuteks, kas kasvavate ehitushindade juures kõik see selliselt on teostatav," sõnas Sõerd. "Küsimus on selles, kas riigihanked, mis on planeeritud, õnnestub ikkagi nende hindadega ära teha."

Eelarve läbipaistvus paranenud ei ole

Sõerd tõi näite haridusministeeriumi valdkonnast, mis läks katseprojektina tegevuspõhisele vaatele üle mitu aastat tagasi. Ministeeriumi valdkonnas esitatud nelja tulemusvaldkonna pealkirjad kõlavad tema sõnul loosunglikult.

"Kui nende programmide sisusse hakata süvenema, siis see ei anna olulist lisaväärtust. Ressursside ja tulemuste hindamine ei ole realiseeritud. Seda ei ole õnnestunud teha nii, nagu teoorias tegevuspõhine eelarve peaks välja nägema," rääkis Sõerd.

Riigikogu liikme sõnul torkab esimesena silma, et ressursid seotakse tulemustega, mida hinnatakse kehvade mõõdikutega. "Kui mõõdikuid vaatame, siis nende tase on puudulik või olematu. Mida me siit näeme – mõõdikutesse on märgitud "hoida taset", "hoida senist taset", "kasvatada senist taset" või on näidik üldse puudu," kirjeldas ta.

Sõerd tõdes, et tänavu on tulemusvaldkondade programmid kirjeldatud siiski eelmisest eelarvest detailsemalt. "On rohkem välja toodud tegevuste liigendamist, aga need tegevused ikkagi on äärmuseni abstraktsed," sõnas ta.

Sõerdi sõnul ei aita rohkem liigendatud eelarve endiselt riigikogul täita oma põhiseaduslikku ülesannet otsustada riigi kulude ja tulude üle. Ka uuendatud versioon eelarve baasseadusest, mis on menetluses, ei võimalda riigieelarves kaasa rääkida.

"Eelarve koostamine ongi valitsuse ülesanne, aga siis ma ütlen, et tuleb ka põhiseadus ära muuta. Kui eelarve on koostatud sellisel kujul, et riigikogu ei saa valitsuse koostatud eelnõust informatsiooni, milleks raha tegelikult kulutatakse, siis ei saa ka seda põhiseadusega kehtestatud ülesannet täita," ütles Sõerd.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: