Kuigi Belgia on üks Euroopa edukamaid koroona vastu vaktsineerijaid, muudetakse seal oktoobri keskpaigast koroonapassi küsimine avalikes ruumides kohustuslikuks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Näiteks riigi keskmisest mõnevõrra madalama vaktsineeritusega Valloonias kasvas selle peale huvi kaitsesüstide vastu hüppeliselt.

"24 tunni jooksul pärast teadet on olnud ligi viis korda rohkem inimesi, kes on ennast vaktsineerimisele kirja pannud internetis või vaktsineerimiskeskustes," ütles Valloonia terviseminister Christie Morreale.

Belgia koroonastrateegia ühe peaarhitekti Sam Proesmansi sõnul ei soovitud sellist otsust esialgu teha, kuid rahvatervise seisukohast on see vajalik.

"Ilmselgelt, kui see on seotud sotsiaalsete piirangute või hüvedega, siis inimesed lähevad süsti saama. Loomulikult on see vaktsineerimisele "nügimine", nagu me seda rahvatervise valdkonnas kutsume, aga siiski pole see kohustamine, vaid inimestele tugevalt soovitamine," rääkis Proesmans.

See tähendab, et ka 75-protsendise vaktsineerituse juures pole riik rahul tulemusega, mis suurele osale Euroopast ilmselt aastateks siruulatusse ei satu.

Proesmansi hinnangul on Belgia vaktsineerimiskampaania edu saladus see, et esimese asjana uuriti koos erasektori ja teadlastega, millised on põhjused või mured, mille pärast skeptilised inimesed ei soovi süsti teha.

"80 protsenti inimestest, kes ütlesid kampaania alguses, et nad ei soovi vaktsineerida, läksid paar kuud pärast valitsuse sihitud sõnumeid ning avatud kommunikatsioonikampaaniat süsti tegema," selgitas Proesmans.

Eduka kampaania abil on näiteks Flandrias suudetud ära vaktsineerida juba 95 protsenti täiskasvanutest. Kas see tähendab, et seal on karjaimmuunsus saavutatud?

"Ma arvan, et karjaimmuunsuse saavutamine saab olema väga keeruline. Viirus on muutumas juba endeemiliseks ehk ta levib inimeste seas ja tuleb jälle tagasi. Seega tõesti karjaimmuunsuse saavutamine ja koroonast lahti saamine saab olema raske," rääkis Proesmans.