Galerii: Eesti saatkond Helsingis uuenes

{{1633340460000 | amCalendar}}

Peaminister Kaja Kallas avas esmaspäeval uues kuues Eesti Vabariigi suursaatkonna Helsingis, mis paikneb hoones, kus töötas Eesti esindus ka enne Teist maailmasõda.

Välisministeerium märgib, et saatkonnahoone Helsingis on Eesti ainuke enne Teist maailmasõda spetsiaalselt saatkonnaks projekteeritud ja ehitatud hoone, kus saatkond tegutseb ka praegu.

1930. aastate algul valminud Eesti suursaatkond aadressil Itäinen Puistotie 10 on üks kolmest Eesti saatkonnahoonest, mis on ehitatud spetsiaalselt saatkonnaks. Viimati tehti majas põhjalikumat remonti 30 aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõni aasta tagasi oli see juba sellises seisus, et mõistlikuks osutus hoone renoveerimine tervikuna.

"Kõige suuremad ja mahukamad tööd ongi olnud tehnosüsteemide väljavahetamine kaasaegsete süsteemide vastu. Majas on näiteks uus elektrisüsteem, ventilatsioon ja jahutus, mida siin varem üldse ei olnud," rääkis Eesti esinduse asejuht Kadri Elias.

Saatkonnahoone fassaade küll värskendati, kuid muidu jäi välisilme renoveerimise käigus muutmata. Küll aga muudeti maja ligipääsetavamaks neile, kelle jalad treppidel ronimist ei kannata.

"Meil on nüüd majas lift, mida siin ka varem ei olnud. Ja tegemist on ühtlasi invaliftiga, mis tähendab seda, et kolmandal korrusel, kus asub meie konsulaarosakond, saame teenindada ka liikumisraskustega kliente või kliente, kes tulevad väikeste lastega," selgitas Elias.

Sisearhitektide Piret Noore ja Jan Skolimowski loodud sisekujunduses korduvad kahe läbiva motiivina nii Eesti kui ka Soome rannajoon ning sõrmejälg. Kuna iga väärika hoonega on seotud mõni uskumus, siis juba räägitakse Soome eestlaste seas lugusid ka sõrmejälje omaniku kohta.

"Meil on lühikese ajaga juba tekkinud legend, et tegemist on Eesti esimese suursaadiku Soomes Lennart Mere sõrmejäljega. Oleme lasknud sellel legendil vabalt elada, pole kinnitanud ega ümber lükanud. Aga tõenäoliselt siiski ei ole tegemist Lennart Mere sõrmejäljega," ütles Elias.

Helsingi saatkonnahoones said esmaspäeval kokku ka Eesti ja Soome peaminister Kaja Kallas ning Sanna Marin.

Valitsusjuhid rääkisid Eesti-Soome suhetest, riikidevahelistest ühendustest ja koostööst digivallas. Samuti oli jutuks koostöö Euroopa Liidus, muu hulgas kliima- ja energiapoliitikas.

Pärast kohtumist kinnitas Kaja Kallas, et reisipiirangutest tingitud kevadised teravused Soome valitsuse aadressil on tänaseks unustatud.

"Neid piiranguid, mis siis meie vahel liikumisel olid, praegu ei ole. Ja seetõttu ei ole ka sellest tulenevalt erinevaid muresid," ütles Kallas, kelle sõnul on tema läbisaamine Mariniga väga hea.

Vastrenoveeritud suursaatkonnas töötab kokku 13 inimest.

Saatkonna rekonstrueerimist korraldas välisministeerium koostöös IB Telora OÜ ehitusjärelevalvega.

Hoone projekti autorid on Projekt Kuubis OÜ arhitektid ja insenerid ning KAMP Arhitektid OÜ sisearhitektid Piret Noor ja Jan Skolimowski.

Saatkonnahoone projekteerimistöödega alustati 2019. aastal ning ehitustööd kestsid 2020. aasta kevadest tänavu suveni.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: