Uued vaktsineeritavad peaksid tulema riskigruppidest ja Ida-Virumaalt
Koroonaviiruse vastase vaktsineeritusega hõlmatust peaks eelkõige tõstma riskigruppide ja Ida-Virumaa elanike vaktsineerimisega, leiab sotsiaalministeerium. Lisaks ei ole end vaktsineerinud ca 75 000 Covid-19 läbipõdenud inimest.
Septembris lisandus vähemalt üks kord vaktsineeritud inimesi 31 511, sh alla 18-aastaseid 3060 ja üle 60-aastaseid 5873. Vaktsineerimine lõpetati 76 020 inimesel, sh alla 18-aastaste hulgas 13 631 inimesel ja üle 60-aastastest 10 267 inimesel.
Esmaspäeva hommikuse seisuga on üle 60-aastaste hulgas vaktsineerimisega hõlmatus 72,8 protsenti, kõigi täisealiste seas 67,2 protsenti ja kõigi üle 12-aastaste seas 65,9.
"Kuigi uusi vaktsineerituid lisandub vähem kui varem, kasvab siiski vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi kõigis vanuserühmades. Lisaks kogu riigi ja erinevate vanuserühmade hõlmatusele tuleks aga vaadata ka hõlmatust piirkonniti," ütles Lehtla.
Lehtla lisas veel, et terviseameti koroonaviiruse andmestikus on näha, et mõnes piirkonnas on hõlmatus Eesti keskmisest oluliselt madalam, eelkõige näiteks Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve), Maardus, aga ka Võru- ja Valgamaal. "Seal on ka kõige suurem potentsiaal vaktsineerimisega hõlmatuse kasvuks," märkis ta.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et väga oluline on keskenduda eakate ja riskigruppide kaitsele, et nendes sihtrühmades hõlmatust tõsta, et ennetada haiglaravi koormuse kasvu.
Kiik rõhutas ka ravikindlustuseta inimeste vaktsineeritusega hõlmatuse tõstmise vajadust. "Seal on seda võimalust kasutanud alla kolmandiku kõigist, kes seda saaksid teha," sõnas Kiik. "Ka neile on vaktsineerimine Eesti riigis tasuta," lisas ta.
Samuti ei ole Kiige sõnul vaktsineerimise võimalust kasutanud läbipõdenud inimesed. "Neid inimesi on suurusjärgus 150 000 ning nendest on vaktsineeritud umbes pooled. Seal on selgelt kasvuruumi," sõnas Kiik.
ERR küsis Kiigelt, et kuidas on nii, et näiteks Portugalis on ühiskonnas vaktsineeritud 85 protsenti elanikest, aga Eesti seda ei suuda.
"Eks erinevad riigid ja tavad on erinevad. Kui me vaatame Euroopa Liidu võrdlusi muude vaktsineerimist näiteks gripi puhul, siis Eesti on seal olnud alati viimaste hulgas. Covid-19 vaktsineerimisega on läinud paremini, aga loomulikult sooviks ka meie olla Põhjamaade tasemel ja sinna jõuda. Kindlasti oma rolli on mänginud ka erinevate piirangute langus. On olnud riike Euroopas, sealhulgas Portugal, kus on olnud ka väga ranged meetmed ja on olnud väga suured tervisekahjud. Mitmel pool on suremuse näitaja olnud Eestist üle kahe korra kõrgem, mis tähendab, et inimeste ohutaju ja riskitunnetus on olnud sellevõrra kõrgem," oli Kiige vastus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov