"Välisilm": Venemaa püüab läbi silmamoonduse olla sõnavabaduse kaitsja Euroopas

Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/Kirill Kudryavtsev

Ajakirjanike tegevusvabadust järsult piiranud Venemaa üritab läbi silmamoonduse olla sõnavabaduse kaitsja Euroopas, edastab "Välisilm".

YouTube'i otsus kaks Venemaa ringhäälingukompanii RT saksakeelset kanalit ära keelata on tekitanud tunnetetormi nii Saksamaal kui ka Venemaal. Kõige rahulikumaks on toimuva keskel jäänud YouTube, tema emafirma Google ja nende mõlema emafirma Alphabet ise.

Venemaa näeb toimuvas võimalust tappa kaks kärbest ühe hoobiga ning keelustada YouTube'i ja peale selle veel ka kõigi Saksamaa avalik-õiguslike ringhäälingute levik Venemaal. RT juhtkonna, Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi ja paljude teiste Venemaal sel teemal sõna võtnute jaoks on asi lihtne - YouTube ja Saksamaa on hakkama saanud sõnavabaduse enneolematu piiramisega ja peavad karistatud saama.

"Meie peame seda tsensuuriks. Me valmistame juba ette pöördumist YouTube'i poole," sõnas RT toimetaja Dinara Toktosunova.

"Neid otsuseid pole seni tehtud, aga neist on räägitud. Seega, Venemaa tegutseb küll Saksamaa vastu, kuid nende otsused, nende katsed vaigistada YouTube Venemaal on samuti praegu kõne all. Seega ei saa öelda, et Margarita Simonjan või Vene võimud, näiteks Roskomnadzor oleks ainult Saksamaa vastu ja ei üritaks selles teemas rünnata ka YouTube'i või Google'it," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse külalisteadur Alona Šestopalova.

Saksamaa jaoks oli algatuseks kõige olulisem näidata, et tegu on puhtalt YouTube'i otsusega, millega Saksamaal igasugune seos puudub.

"Ma tahan teha täiesti selgeks, et see on YouTube'i otsus. Saksamaa valitsusel või selle esindajail pole selle otsusega mingit pistmist. Igaüks, kes väidab vastupidist, meisterdab juba ise vandenõuteooriat," ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.

RT väitel näitab kompanii usaldusväärsust kas või seegi, et ajakirjanduseetilisi hinnanguid andev Saksamaa pressinõukogu pole kordagi RT kohta ühtki kaebust esitanud. Pressinõukogu esindajate sõnul on põhjus lihtne - nõukogu annab hinnangut üksnes Saksa väljaannete üllitatule, välismaised väljaanded ja ringhäälingukompaniid tema haldusalasse lihtsalt ei kuulu.

Käesoleva skandaali põhjustas RT lugu, kus väideti, et koroonavaktsiin muudab inimese genoomi ja et Pfizeri koroonavaktsiini tagajärjel on surnud rohkem inimesi, kui koroona enda tagajärjel. Äsja Tallinnas kaitseuuringute keskuses tööd alustanud Alona Šestopalova on pärit Ida-Ukrainast ning näinud seal oma silmaga nii RT kui ka teiste Vene kanalite segadusekülvamist. Hamburgi ülikoolis on Šestopalova põhjalikult uurinud Venemaa pehme jõu kasutamist Ukrainas ning näinud ka, kuidas pehmet jõudu kasutatakse Saksamaal.

Rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud leiab RT tegevust kommenteerides, et selle ega muude väärinfokanalite ärakeelamine ei anna soovitud efekti. Šestopalova on selle hinnanguga nõus.

"Ma ei toeta ideed lihtsalt keelata ära mõned telekanalid või mõned teised infoallikad. Ma arvan, et näiteks Ukrainas, kus olukord on praegu nii pingeline ja institutsioonid ei ole nii tugevad nagu mina neid näha tahaks, võiks see olla ajutine meede, mille avalikkus heaks kiidab, aga üldiselt ma ei arva, et erinevate infoallikate keelustamine oleks hea strateegia," rääkis Šestopalova.

Ta ütleb sama, mida paljud meediaeksperdid varemgi on öelnud, ka "Välisilma" saates - ainus, mis desinformatsiooni vastu päriselt aitab, on inimeste infokirjaoskus, võime päriselt faktipõhist informatsiooni tühjadest kuulujuttudest eristada. Samuti on vaja riigi või riigiüleste institutsioonide sekkumist, et ei jääks muljet, nagu otsustaks sotsiaalmeediakeskkonnad meelevaldselt, kellele sõna anda ja kes vaikima sundida.

"EL-i jaoks, samuti ka meediaselguse seisukohalt oleks hea käik kehtestada mõned selged reeglid, mis peaksid olema teada avalikkusele või vähemalt osalistele ja mis selgelt deklareerivad, mis on lubatud, mis mitte, kas siis seepärast, et lõhuvad sotsiaalset sidusust, on ohuks riigile jne," ütles teadur.

Rahvusvahelise meediavabaduse indeksis on Venemaa 180 riigi hulgas 150. kohal ning ajakirjanduse olukorda Venemaal peetakse väga keeruliseks. Seni viimase paugu vaba ajakirjanduse pihta pani nõndanimetatud välisagentide seadus. Juba enne seda piirasid Vene ajakirjanike tegevusvabadust aga võimude mitteaustamise seadus, äärmusliku ajakirjandussisu seadus ning mitmed määrused, mis kohustavad telekommunikatsioonioperatooreid laadima alla tarkvara, mille abil saavad eriteenistused jälgida igasugust elektroonilist infoliikumist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: