Eestil on valida, kas ühineda algatusega ja muuta oma senist maksusüsteemi, kus ettevõtetelt võetakse tulumaksu alles kasumi väljamaksmisel või olla algatusega mitteühinemisel valmis selleks, et siin tegutsevate hargmaiste korporatsioonide tütarettevõtteid hakkavad maksustama teised riigid.

Tänavu 1. juulil liitus 130 riiki Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldusega rahvusvahelise maksuõiguse reformiks, mille üheks osaks on kehtestada 20-miljardilise müügituluga kontsernidele kasumimaks (niinimetatud digimaks) ja teiseks üleilmne miinimummaks äriühingute kasumilt (niinimetatud miinimummaks). Eesti on digimaksu ideed toetanud, kuid seisab vastu kasumi maksustamisele.

Miinimummaks hakkaks kehtima kontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot aastas ja maksumäär peaks olema vähemalt 15 protsenti. Kui kontserni peakorterist erinevas riigis tegutseva tütarühingu efektiivne maksumäär on alla 15 protsendi, tekib peakorteri riigil õigus efektiivse ja miinimummaksu vahe ise ära maksustada, mis tähendab Eesti puhul võimalust, et selliseid tütarettevõtteid hakkaks maksustama teine riik.

Eesti on küsinud kokkuleppes endale erandit, mille kohaselt oleks sellistelt tütarettevõtetelt maksu võtmise periood pikendatud kümnele aastale, kuid on saanud OECD-lt nõusoleku ainult nelja-aastaseks maksuajatusperioodiks.

Rahandusministeeriumis koostatud memo kohaselt on miinimummaksu süsteemi olulisteks osadeks sellised maksuelemendid, mis võimaldavad avaldusega ühinenud riikidel täiendavalt maksustada mitteühinenud riikide ettevõtjatele tehtavaid väljamakseid, et tagada, et ükski kontsern maailmas ei maksaks tulumaksu alla miinimummäära.

"Kui Eesti maksureformiga praegu ei ühineks, ei ole [miinimummaksu kokkuleppega] ühinenud riigid kohustatud enda kontsernide Eesti tütarde suhtes "leevendusmeetmeid" ehk maksuajatusperioodi ja de minimis lävendit kohaldama. See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui madal see poleks, võiksid peakontori riigi jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga maksustada," tõdes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) oma kirjas Eesti Tööandjate Keskliidule, kus küsib tööandjate seisukohta algatusele.

Ministeerium: nii satuvad Eesti ettevõtted ebasoodsamasse olukorda

Kui ka esmane õigus Eesti tütarühingu kasumit maksustada liiguks peakorteri riigile, ei võtaks see ära Eesti õigust seda kasumit maksustada siis, kui tütarühing seda jaotab, selgitas rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill teisipäeval ERR-ile.

"Ettevõtja vaatenurgast on see halb lahendus, sest tekiks topeltmaksustamine. Selle vältimise kohustus oleks peakorteri riigil, aga ega peakorteri riik ei anna seda raha peakorterile tagasi, vaid ta annab krediiti tulevast maksukohustuste leevendamiseks," ütles Pahapill. Kuna aga tulevikku on keeruline ennustada, siis pole täpselt teada, kas peakorter saab seda krediiti täies mahus kasutada.

"Miks Eesti selle ettepanekuga nüüd juulis ei pidanud õigeks ühineda, oligi just seepärast, et me näeme, et see paneb põhjendamatult meie suhteliselt soodsat tulumaksusüsteemi kasutavad ettevõtjad kehvemasse olukorda, kui nad siiani on," rääkis asekantsler.

"Kui reformi esialgne eesmärk oli võidelda maksupettustega, mida meie samamoodi peame vajalikuks, siis nüüdseks on sellest saanud ikkagi üleilmne tulumaksusüsteemide ühtlustamine, mida meie õigeks ei pea, sest me näeme, et see võtab Eestilt ära ise võimaluse otsustada, kuidas oma maksusüsteemi kujundada," rõhutas Pahapill.

"Meie jaoks läheb miinimummaksu algatus sellisel kujul selgelt esialgsest eesmärgist väga kaugele. Ja enam ka miinimummaksu pooldajad ei varja, et tegemist on algatusega, mille eesmärk on piirata maksukonkurentsi. Meie oleme ennast pidanud riigiks, mis sellises ausas maksukonkurentsis on päris edukas. Ja seetõttu tõesti see ettepanek maksutehniliselt meid ei rõõmusta," lisas ta.

Järgmine samm astutakse reedel

Kuna juulikuises avalduses jäid mitmed maksureformi olulised elemendid lahtiseks, korraldab OECD reedel, 8. oktoobril sel teemal uue koosoleku, oodates ka seni algatusega mitteliitunud riikide, sealhulgas ka Eesti ühinemist.

Kohe oktoobris küll veel midagi juhtuma ei hakka, selgitas Pahapill, kuid kui Eesti otsustab OECD konsensuse vastu olla, võime sattuda negatiivse tähelepanu alla.

"Midagi nüüd sellist esialgu sisuliselt halba meiega juhtuda ei saa. Aga meid on hoiatatud, et mittenõustumine tõenäoliselt Eesti mainele hästi ei mõju," ütles Pahapill. "Kui me ei ühine, siis on ilmselt on oodata seda, et rahvusvaheline ajakirjandus hakkab meid panema sellistesse nimekirjadesse, kus me võib-olla olla ei tahaks."

"Reaktsioon meie mitteliitumisele on tõenäoliselt emotsionaalne, mitte ei põhine sisul, sest kõik riigid, kellega me oleme vestelnud – ka miinimummaksu pooldajad – on öelnud, et Eesti ei ole maksuparadiis ja kuidas saakski oma 20-protsendise tulumaksuga," rääkis Pahapill.

Tema sõnul ei oleks esialgsel poliitilisel kokkuleppel küll mingit õiguslikku jõudu, kuid see saaks aluseks OECD-s tehtavale tehnilisele tööle, mille tulemusena valmib lähiajal kaks rahvusvahelist konventsiooni. Esimene võimaldab kõige suuremate kontsernide maksustamist nendes riikides, kus nad teenuseid pakuvad ja seda on nimetatud ka Google'i ja Facebooki maksuks. Teine konventsioon oleks miinimummaksu ellu rakendamiseks.

Lisaks on Euroopa Liidus järgmisel aastal oodata Euroopa Komisjonilt direktiivi ettepanekut, mis teeks miinimummaksu EL-i riikide jaoks rakendamiskõlblikuks, lisas Pahapill.

Miinimummaksu töölehakkamiseks tuleb aga muuta riigisisest õigust.

"Kui me nüüd reedel ei ühine, siis ega teised riigid kohe ei saa meie suhtes neid reegleid kohaldama hakata. Ka nemad peavad kõigepealt korda saama oma riigisisese õiguse ja siis ka rahvusvahelise õiguse poole, mis üldse võimaldaks sellisel uudsel moel meie ettevõtteid maksustada," selgitas asekantsler. "Ehk et meil on tegelikult võimalus liituda ka hiljem. Ega keegi ei ajaks Eestit ära selle laua juurest, kus on võimalik nendele konventsioonidele alla kirjutada."

Samuti ei ole teistel riikidel põhjust meie suhtes karmimaid meetmeid kasutada, siis kui Eesti on sisuliselt selle kokkuleppe ise ellu rakendanud, märkis ta.

USA on Eestit survestanud

Pahapill selgitas, et kui Eesti või mõni teine riik reedesel OECD virtuaalsel koosolekul teatab, et ei liitu algatusega, siis ei ole OECD-s konsensust. "Aga OECD väga otsib seda konsensust just selleks, et kogu seda projekti legitimeerida," märkis ta.

Küsimusele, kas USA on Eestile sel teemal survet avaldanud, vastas Pahapill: "Jah, meil on olnud väga intensiivsed läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega, kelle jaoks OECD konsensus on ülimalt oluline."

Ta tunnistas ka, et kui USA kaubandusminister Gina Raimondo käis septembris Eestis, rõhutas ta "väga konkreetselt" üle, kui oluline on USA-le see, et Eesti algatusega liituks.

Pahapilli sõnul ei lubanud USA siiski Eesti liitumise küsimust siduda mõne teise poliitikavaldkonnaga. "Ei, seda ei ole meile otsesõnu öeldud. Seda, kas seal sellised peidetud sõnumid olid, ei oska mina hinnata. Aga USA kaubandusminister oli väga konkreetne. Ja palus meil kindlasti ühineda. Jah, selline asi on tõesti toimunud."

Savisaar: praegusel kujul on algatus ebamõistlik

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar (Keskerakond) ütles ERR-ile, et tema hinnangul on OECD pakutava miinimummaksu algatuse detailid veel segased ning lisaks on ka selle ajakava, kus kõike soovitakse rakendada juba 2023. aastal, "üsna ambitsioonikas".

"Küsimus ei ole ju mitte lihtsalt selles, et Eesti ajab jonni, vaid meil on väga sisulised küsimused, mis vajavad lahendamist, kui me soovime teha niivõrd detailset kokkulepet," rääkis Savisaar.

Lisaks tundub praeguse analüüsi järgi, et algatuse ellurakendamisega kasvab bürokraatia, aga eelarveline kasu on väga küsitav või see puudub.

"Tundub ilmselgelt ebamõistlik. Eesti seisukohalt ei ole sellisel kokkuleppel sellisel kujul küll sisu," märkis Savisaar.

Kommenteerides võimalikku kahju Eesti mainele, avaldas Savisaar lootust, et "meie välisteenistus saab Eesti seisukohtade selgitamisega hakkama".

Valitsus arutab miinimummaksu küsimust neljapäeval.