Rõtovi sõnul on Eesti majanduses praegu kõik hästi

Foto: Romi Hasa

Praegune kõrge inflatsioon ei mõju nii rängalt kui 1990ndatel, kuna ka majandus ja palgad kasvavad kiiresti, leiab majanduslehe Äripäev peadirektor Igor Rõtov.

"Majandus tõuseb praegu kümme protsenti ja ehkki inflatsioon sööb sellest kuus protsenti ära, siis ikkagi ka palgad tõusevad seitse protsenti. Seega laias laastus midagi katki ei ole. Kui hinnata praegu Eesti majandust, siis me buumime täielikult," rääkis Rõtov teisipäeval "Vikerhommikus".

Tema sõnul on see suur erinevus võrreldes 2008. aastaga, kui Eestil võttis kümme aastat aega, et viia oma sisemajanduse koguprodukt (SKP) samale tasemele, mis ta oli 2007. aastal. "Aga kui meil ka praegu oli raske kriis, siis hetkel oleme juba paremal tasemel kui 2019. aastal," märkis Rõtov.

"1990ndatel tõusid hinnad [tuntavalt], praegu on selle ajaga võrreldes ikka lapsemäng. Inflatsioon on muidugi olemas, aga majandusele on see isegi tervitatav, keskpangad ju tahavadki kaheprotsendist inflatsiooni. Kui ta praegu läheneb ka viiele-kuuele protsendile, siis selles midagi traagilist ei ole," leidis Äripäeva juht.

"Valdavalt ongi [kõik] hästi. Vaadake Tallinnas [ringi] – kõik on kraanasid täis, vaadake, kuidas praegu teid ehitatakse, vaadake kuidas järjest tulevad [ettevõtete aktsia] emissioonid, kui palju on praegu investeeringuid, vaadake kui palju rõõmsaid noori ettevõtjaid, kes pingutavad ja teevad tulemust," loetles Rõtov.

Ta lisas, et kui ka on neid inimesi, kellel on majanduslikult raske, siis praegune majandusseis toob riigieelarvesse rohkelt maksutulu, millega saab hädasolijaid toetada: "Kui majandus on aktiivne, kui ettevõtted on edukad, siis on ka maksulaekumised paremad ja ka riigi võimalused toetada on suuremad."

Rõtov tunnistas siiski, et tulevikku prognoosida on keeruline, kuna võib tulla mõni ennustamatu sündmus, mis olukorda drastiliselt muudab. "Mis majandusse puutub, siis ega tulevikuprognoosid ei ole väga tänuväärsed, eriti tänases muutuvas keskkonnas. Kogu aeg võib tulla must luik, mis selle stsenaariumi segamini lööb. Aga kui hinnata praeguste teadmiste juures sisendeid, siis Eesti majandusel tarbijate kui palkade poolt on ikka väga tugev seis. Aga me muidugi ei tea, mis võib juhtuda," rääkis ta.

Ettevõtete tulumaksusoodustus enam ei tööta

Rõtov ei näinud ka probleemi selles, et Eesti valitsus loobus oma algsest vastuseisust ja otsustas ühineda üleilmse ettevõtete miinimumtulumaksu algatusega.

"Kas sa oled tajunud kasu sellest, et Eesti ettevõtetel ei ole tulumaksu?" küsis ta saatejuhtidelt. "Kui see 2000. aastal kehtestati, siis oli see tõesti väga uuenduslik samm ja kasulik, sest see tõi siia tõesti palju investeeringuid, millega ehitati maju, osteti kalleid seadmeid ja ei pidanud maksma kasumilt makse enne, kui nad dividendid välja võtsid. Siis ta toimis," rääkis Rõtov.

"Kui aga vaadata praegust majanduse struktuuri, siis on terve rida ettevõtteid – kogu start-up ja IT sektor – kelle jaoks ei ole sooja ega külma sellest ettevõtte tulumaksust. Nende jaoks ei ole investeering mitte maja või masinad, vaid inimesed. Kui nad käivitavad ettevõtte, siis nad võtavad tööle kümme inimest või sada inimest ja maksavad sotsiaalmaksu esimesest päevast alates täie rauaga," selgitas ta. Rõtovi sõnul on Eestis kümmekond suurettevõtet, mida praegune maksukorraldus otseselt puudutab.

"Aga võtta seda nii traagiliselt nagu valitsus mõnikord ütleb, et nüüd välisinvesteeringuid siia ei tule, see on puhas jama. Ma arvan, et kui küsida suurtelt välisinvestoritelt, et kui palju neist on siin selle pärast, et nad alles dividendide väljamaksmisel peavad tulumaksu maksma, siis ma arvan, neid leiab näpuotsaga, kui üldse," tõdes ta.

Rõtov nõustus ka väitega, et kui praegune süsteem, kus välja võtmata kasumilt tulumaksu maksma ei pea, kaotada, siis laheneks ka probleem, kus ettevõtted kasutavad tulumaksu vältimiseks laenamist oma tütarettevõtetelt ja teevad selle tarvis muid sarnaseid tehinguid.

Pandora paberite paljastusel on mõju

Kommenteerides hiljuti avaldatud nn Pandora pabereid, mis tõid välja rikaste inimeste varade peitmise maksuparadiisidesse, leidis Rõtov, et kui seda tehakse maksude optimeerimiseks, siis see  sageli ei olegi rikkumine.

"Tõsisem probleem on rahapesu – kui varjatakse raha, kui seda kasutatakse poliitikas," rõhutas ta. Rõtovi tõi esile, et Eestis ei ole suuri skandaale välja tulnud ning eeldatavasti on meil ka summad väiksemad. "Loodan, et meil pole ka asjad nii halvasti. Ma arvan, et korruptsiooni taseme või ettevõtete aususega on Eestis võrreldes lähiriikidega ikka väga hästi," rääkis ta.

Rõtovi hinnangul on sellistel paljastustel väga tugev preventiivne jõud, mis hoiab ära teiste sellise käitumise. "See on sotsiaalne kontroll, mis muudab ühiskonna tugevamaks ja läbipaistvamaks ja see tõestab veel kord seda, miks meil on vaja vaba ajakirjandust," märkis Äripäeva peadirektor.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: