"Praegune direktiivi ettepanek ei jäta liikmesriikidele vabadust otsustada, kas nad siseriiklikult rakendavad 750 miljonist suuremate ettevõtete puhul miinimummaksu – OECD tasandi kokkulepe tegelikult sellise võimaluse ette nägi, nii et siin on Euroopa Komisjon läinud tehtud kokkuleppest kaugemale," ütles Pentus-Rosimannus kolmapäeval ERR-ile, kommenteerides rahvusvahelises meedias tähelepanu pälvinud Eesti vastuseisu algatusele.

Väljaanne Politico kirjutas kolmapäeval, et Eesti, Poola ja Ungari teisipäeval väljendatud vastuseis miinimummaksu eelnõule ähvardab nurjata plaani jõustada see juba alates järgmisest aasta 1. jaanuarist.

Eesti rahandusministri sõnul Euroopa Komisjoni 22. detsembril avalikustatud ja teisipäeval liikmesriikide rahandusministritele tutvustatud direktiivi eelnõu arvestab suures plaanis Eesti huvidega ning "säilitab meie senise töökohti ja investeeringuid toetava ettevõtte tulumaksusüsteemi".

"Miinimummaks rakenduks ainult väga suurtele, 750 miljonist suurema käibega korporatsioonidele. Ehk et absoluutne lõviosa Eestis tegutsevatest ettevõtetest jääb sellest puutumata. See on olnud meie jaoks pingeline võitlus ja selle tulemuse oleme saavutanud. Seetõttu saime eile kinnitada, et oleme edasiste direktiivi arutelude ajal kindlasti konstruktiivne osapool," rõhutas Pentus-Rosimannus.

Lisaks teeb Eestile muret see, et Majandusarengu ja Koostöö Organisatsioonis (OECD) heaks kiidetud maksupakett koosneb kahest sambast – digimaksust ja miinimummaksust, kuid selle esimese samba käivitumine võib jääda viibima.

"Digimaks paneks suured digigigandid maksu maksma ka nendes riikides, kus nad kasumit teenivad, sealhulgas ka Eestis. Komisjon on ette valmistanud ja avaldas detsembris küll miinimummaksu direktiivi eelnõu, mis soovitakse nüüd kiirelt heaks kiita, kuid digimaksu kehtestamise osas on asjad venima jäänud," tõdes Pentus-Rosimannus, lisades, et Euroopa Komisjon peaks vastava eelnõuga välja tulema alles juunis.

"Meie jaoks on jätkuvalt oluline, et neid paketi osasid ehk reformi kaht sammast käsitletakse koos ja meile ei sobi olukord, kus kehtima hakkab ainult miinimummaks ja digimaksu jõustumine lükkub edasi kuhugi tulevikku," rõhutas ta.

"Kui nendele muredele lahenduse saame, ei ole takistust, et juba märtsis eelnõu põhimõtteliselt Euroopa Liidu tasandil heaks kiita," tõdes Eesti rahandusminister.

OECD kokkuleppe kohaselt peaks miinimummaksu algatus jõustuma 2023. aastast, kuid Eesti tõlgenduse kohaselt OECD leppe suhtes ei peaks Eesti seda riigisiseselt rakendama.

Euroopa Liidu direktiiv peab aga tagama, et kõik liikmesriigid rakendavad maksu ühetaoliselt ja ei lähe vastuollu Euroopa Liidu aluspõhimõtetega.

"Kuigi Eesti andis OECD tasemel kokku lepitud maksule oma nõusoleku, ei tähenda see, et oleme automaatselt nõus ka direktiiviga. Direktiivi heakskiitmiseks toimub tavapärane Euroopa Liidu sisene protsess, kus Eesti saab jätkata oma huvide eest seismist," seisab rahandusministeeriumi koostatud infomaterjalides.

Direktiivi vastuvõtmiseks peavad seda toetama kõik EL-i liikmesriigid.