"Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, samas on vähe kasutatud ühiskonna kulude rahastamisel varamakse," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits pressiteate vahendusel.

"Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5 protsenti. Kui Eesti kasutaks liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam," märkis Piirits.

Raportis "Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides" tuuakse välja, et kui valdavas osas EL-i riikides kogutakse varamaksudest üle ühe protsendi sisemajanduse koguproduktist, Prantsusmaal isegi neli protsenti, siis Eestis on sama näitaja 0,2 protsenti.

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse netovaralt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt nagu näiteks tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega. Piiritsa sõnul moodustavad suurima osa varamaksudest enamikes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas ka Eestis, kinnisvaramaksud.  

Eestis on põhilise varamaksuna kasutusel maamaks, mis laekub kohalikele omavalitsustele. "Kinnisvaramaksude osakaal maksutulust oli näiteks 2019. aasal Eestis 0,6 protsenti ja Euroopa Liidu riikides keskmisena 3 protsenti. Alates 2012. aastast on Eestis iga-aastaselt kogutav maamaks jäänud stabiilselt 60 miljoni euro piiresse," märkis Piirits.

Eksperdi hinnangul on Eesti maksustruktuur tulevikus paratamatult muutumas. "Tööealise elanikkonna vähenemine, digiareng ja töövormide muutumine vähendab tööjõumaksude suutlikkust riigi kulutuste rahastamisel. Kui kulud püsivad senisel tasemel või suurenevad, tuleb paratamatult leida võimalusi nende katmiseks," lisas ta. 

Piiritsa sõnul tuleb üleilmsete maksutrendide puhul arvestada, et viimastel kümnenditel on kogu maailmas süvenenud märkimisväärselt varaline ebavõrdsus. "Ühe protsendi kõige jõukamate arvele langeb juba tervelt 45 protsenti kõigist varadest. Ebavõrdsuse süvenemisele annab hoogu ka keskpankade rahatrükk, sest see kergitab varade hindasid," ütles Piirits.

Samuti hoogustub maailmas uute IT-lahenduste ja suurema riikidevahelise koostöö toel varade varjamise vastane võitlus. "See kõik loob soodsa pinnase varamaksude senisest suuremaks kasutamiseks. Teisalt tekib juurde uusi varaklasse, näiteks krüptovara, mille väärtuse hindamine on väga keeruline ," lisas Piirits.  

Lühiraport "Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides" valmis Arenguseire Keskuse 2021. aasta uurimissuuna "Tulevikukindel maksustruktuur" raames. Selles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Raportis näidatakse ka lähemalt, kuidas Soomes maksustatakse pärandvara ja Šveitsis netovara.  

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.