Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus näeb ette, et tulevikus sektoriüleseid kokkuleppeid saaksid sõlmida vaid piisava esindusega pooled. Lisaks on seaduses hulganisti täpsustusi töösuhetega seonduvate hüvitiste, kohustuste ja õiguste osas.

Riigikogu plaanis seaduse vastu võtta selle aasta juuni lõpus ja seega oli seaduse jõustumistähtajaks määratud juuli lõpp. Riigikogul aga tuli suvevaheaeg peale ja seadus ei jõudnud plaanitud ajaks lõpphääletusele. Kuivõrd seadus oli juba peaaegu lõpuni menetletud, võttis sotsiaalkomisjon seadusest jõustumistähtaja välja.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril ja seadus oleks pidanud jõustuma üldises korras. Kuna riigikogu kodu- ja töökorraseadus ei näe ette, et teise ja kolmanda lugemise vahel võiks eelnõu muutuda, jättis president Kersti Kaljulaid seaduse 28. septembril välja kuulutamata ja saatis riigikogule tagasi.

Riigikogu põhiseaduskomisjon, analüüsinud presidendi argumente, nõustus nendega ja eelnõu hakatakse taas otsast menetlema.

"Komisjon langetas täna otsuse minna sellega saali tagasi ehk nii-öelda me aktsepteerime presidendi sisulist seisukohta. Et ka meie valdav enamus asus seisukohale, et tegemist ei ole tehnilisega keelelise täpsustusega, kui muudame jõustumise tähtaega või võtame sealt välja," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

"Kuna see on oluline seadus, siis kinnitamata ajagraafik on, et me tahaksime olla sellega tegelikult 19. ehk täpselt nädala pärast olla saalis ja siis, kui juhatus aktsepteerib, siis tegelikult 43. nädalal selle vastu võtta," rääkis Kivimägi.

Ta lisas, et ühtlasi plaanib riigikogu arutada kodu- ja töökorra seaduse muutmise protsessi käigus, kas võiks võimaldada probleemiks osutunud viisil seaduseelnõu muuta.

"Formaaljuriidiliselt täna riigikogu kodu- ja töökord sellist võimalust ei näe. Küll ma näen, et õige pea on tulemas lauale riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu. Selle eelnõu kontekstis tuleks kindlasti arutada, kas parlamendile peaks saama võimaluse teatud juhtudel, näiteks ka just tähtaega, muuta teise ja kolmanda lugemise vahel või mitte," ütles Kivimägi.