Rahapesu Andmebüroo juht soovib tühistada kõik krüptovaluuta tegevusload

{{1634099160000 | amCalendar}}
Matis Mäeker
Matis Mäeker Autor/allikas: Finantsinspektsioon

Juunis Rahapesu Andmebürood (RAB) juhtima asunud Matis Mäeker võttis esimese asjana ette krüptovaluuta tegevuslube omavad sajad ettevõtted ning juba liigub kooskõlastusringil seaduseelnõu, mis karmistab neile seatud nõudeid, ent Mäeker soovib käituda veelgi rangemalt, kirjutab Eesti Ekspress.

Mäekeri hinnangul peaks Eesti riik kõik tegevusload tühistama ja litsentseerimisega otsast peale alustama.

Virtuaalvääringu teenusepakkujate seas korraldatud küsitluse esialgsetele tulemustele viidates nentis Mäeker, et kurjategijate seas populaarse krüptovaluutaäri mahud on mõne aasta tagusega võrreldes mitmekordistunud.

"Esmaste järelduste kohaselt on neil kliente peaaegu viis miljonit ja käive 40 protsenti pangandussektori välismaksete mahust ehk eurodeks teisendatuna üle 20 miljardi euro (aastas – EE)."

Mäekeri sõnul on krüptoäriga seotud probleemid sarnased Danske Eesti filiaalile lõpuks saatuslikuks saanud hädadega ning kui riik neid riske väga kiiresti kontrolli alla ei saa, võivad sel olla tagajärjed, mida Eesti riik ei soovi.

Mäeker tegi ettepaneku, et krüptoettevõtete osa- või aktsiakapital kasvaks 350 000 euroni ja et see raha peab ettevõttel reaalselt olemas olema: kas sularahas või kiiresti realiseeritavates väikese riskiga väärtpaberites.

Samuti tegi RAB seadusandjale ettepaneku, et firmades peavad olema turvalisemad IT-süsteemid ja omanikud peavad olema valmis reaalset raha investeerima, kuna praegu on reaalseid kaasuseid, kus inimeste vara on kadunud.

Kuigi Mäeker möönab, et Eesti virtuaalvääringute sektoris on ka neid, kes teevad oma tööd hingega ja investeerivad sellesse, siis RAB näeb järjest tihedamini, et virtuaalvääringu litsentsi taotlevaid isikuid toovad tihtipeale maale äriühingu teenuse või õigusteenuse pakkujad, kes toovad siia selliseid investoreid, kellel puudub Eestiga igasugune seos, kellel pole soovi Eesti kliente teenindada ega Eesti inimestesse, töökohtadesse ja IT-süsteemidesse investeerida. "Nende ainuke eesmärk on saada Eesti litsents ja selle abil pööritada väga suuri summasid, kusjuures Eesti ei saa sellest midagi."

Mäeker on kriitiline ka mõne aasta eest Eestis tarvitusele võetud tegelike kasusaajate registri suhtes, mis pidi äride läbipaistvust suurendama, aga tema sõnul ei kontrolli sealseid andmeid tegelikult mitte keegi.

1808 luba juba tühistatud

RAB-i kommunikatsioonijuht Õnne Mets ütles BNS-ile, et esmakordselt tuvastas amet riske virtuaalvääringute ehk krüptovaluuta valdkonnas juba 2018. aasta aastaraamatus, leides seejuures, et valdkonna reguleerimisel tuleb teha kiireid muudatusi. 2019. aasta detsembris tegi riigikogu muudatused vajalikes seadustes, karmistades tingimusi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.

Need võimaldasid Rahapesu Andmebürool möödunud aastal valdkonda korrastada, kusjuures kehtetuks tunnistati kokku 1808 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba. Kuid 2020. aasta septembris kinnitas ameti riskihinnang, et tehtud muudatused ei olnud kiirelt kasvavate riskide maandamiseks piisavad ning sektori riskid näitasid jätkuvat kasvu, nentis Mets. 

Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta suvel läbi viidud jätkuanalüüs, mille täiemahulised lõpptulemused on selgumisel, tuvastas Metsa sõnul esmajäreldusena, et virtuaalvääringute teenusepakkujatega seotud riskid on võrreldes 2020. aastaga veelgi jõuliselt kasvanud. Sama tuvastati üldistatult ka rahandusministeeriumi juhtimisel koostatud riiklikus riskihinnangus.

Amet näeb oma igapäevases praktikas, et need riskid ei ole teoreetilised, vaid realiseeruvad ka Eesti kontekstis. Järjest enam jäävad virtuaalvääringu teenusepakkujate kliendid küberrünnete tulemusel ilma ka oma varadest. Seetõttu tuleb Andmebüroo vaates virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud riskidele reageerida kiiresti ning proportsionaalselt nende suurusega.

Hetkel on RAB-i andmeil Eestis virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloaga ligi 400 ettevõtet, mida on rohkem kui kogu muus Euroopa Liidus kokku. Suur osa nendest on ameti sõnul Eestiga nõrgalt seotud – nad ei loo Eestis uusi töökohti ega maksa olulises osas makse.

Võrdluseks, maailma ühes olulisimas finantskeskuses Singapuris on näiteks väljastatud vaid üks selline tegevusluba, Ühendkuningriigis 12, Maltal alla 20, mis ameti sõnul näitab kui tõsiselt suhtutakse antud valdkonda ning kui suured on riikide kontrollimeetmed turuosaliste litsentseerimisel.

Olukorra parendamiseks on Rahapesu Andmebüroo Metsa sõnul saatnud heakskiitva hinnangu rahandusministeeriumi valdkonna reguleerimiseks koostatud seaduseelnõule ning toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärgiks on tugevdada RAB-i võimalusi virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada rahvusvahelisele standardile ja reaalsetele riskidele vastavad nõuded virtuaalvääringu teenusepakkujatele. 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: