Lihtsustatud karantiin tähendab, et negatiivne kiirtesti tulemus lubab vaktsineerimata lähikontaktsetel koolilastel koolimajas edasi õppida. Kiirtest võib aga anda valenegatiivse vastuse, mistõttu tahab ministeerium, et kohe tehtaks usaldusväärsem PCR-test.

"Praktika näitab, et lähikontaktsusest saadakse teada alles kuskil kolme või enama päeva pärast, kui algne kontakt toimus. PCR-test peaks meile näitama juba piisava tundlikkusega kohe, kas inimene on nakkusohtlik või mitte," selgitas ministri nõunik Mario Kadastik.

Kadastik ütles, et nakkusahelate avastamiseks peab testima ka alla 12 aasta vanuseid õpilasi. Proovi võtmine loodetakse teha mugavamaks.

"Kui meil õnnestub seda teha pulgakommi meetodiga – efektiivselt on see tampooni lutsutamine. See ei ole kellelegi kuhugi sügavale ninaneelu pulgaga ronimine. Ma ei usu, et kellelgi oleks selle vastu väga midagi, aga me ei tea täpselt. Vähemalt see ei ole invasiivne test. Seda saaksid teha lapsed täiesti ise. Proovid korjatakse lihtsalt kokku ja saadetakse Synlabi või mujale testimiseks. See vähendaks oluliselt koormust, sest seda ei peaks tegema meditsiiniline personal," rääkis Kadastik.

Lähikontaktne õpilane peab ettepaneku järgi PCR-testi tulemust jääma koju ootama.

Praegu loetakse lähikontaktseteks kõiki nakatunu klassis, aga ka seda tahetakse muuta.

"Praktikas tõenäoliselt on lähikontaktsed siiski pinginaabrid, õpetajate puhul esimene pingirida. Meil ei ole mõtet saata 100-200 last lähikontaktsena isolatsiooni, kui praktikas see on vahetu inimeses ümbrus," ütles ministri nõunik.

Kadastik rõhutab, et need on praegu vaid ettepanekud, mida valitsus teisipäevasel istungil arutab.

Kersna: tahame võimaldada lastel koolis käia

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rääkis teisipäeval "Terevisioonis", et kui praegu testivad kõik koolid lähikontaktseid, kes on vaktsineerimata, tehes kohe antigeeni kiirtesti ja kolme päeva möödudes PCR-testi, siis see on koolide jaoks väga töömahukas.

Seepärast teeb ta valitsusele ettepaneku, et lähikontaktsed teeksid kohe PCR-testi ja nii kui see annab negatiivse tulemuse, saab laps kooli tagasi tulla. Kersna sõnul pani aga kiirtestide tegemine koolile väga suure koormuse.

Lisaks soovib minister ühtlustada praegu koolides ja huvihariduses kehtivaid reegleid. "Püüame teha nii, et ka huvihariduses saaksid lapsed testida ja negatiivse tulemuse korral kooli tagasi minna," rääkis ta. "Püüame teha nii, et kõik lapsed, kes on terved, saaksid käia koolis. See süsteem võimaldaks trennis lähikontaktsetena tuvastatud lastel ikkagi koolis käia, kui nad on andnud negatiivse testitulemuse."

Samuti sooviks ministeerium muuta lähikontaktsete määratlust. Kui Eestis defineeritakse lähikontaktseteks terve klass, siis Põhjamaades arvestatakse lähikontaktsetena neid, kes on vähemalt 15 minuti jooksul olnud haigest paari meetri kaugusel, rääkis Kersna. Ning neis riikides jäävad koju ainult haiged lapsed ja lähikontaktseid väga ei kaardistatagi, lisas ta.

Siiski on Eesti koolides testimine seni päris efektiivselt toiminud, rääkis Kersna. Septembris andsid lähikontaktsetest koolikeskkonnas positiivse testitulemuse neli protsenti testitutest, oktoobris veidi üle kuus protsendi. "Arvestades, et üldise testimisega saadakse positiivseid teste 16 protsenti, siis on koolikeskkonnas vähem neid, kes annavad positiivse testitulemuse," märkis minister.

Kersna sõnul saavad õpetajad, kellel on teisest vaktsiinidoosist juba üle kuue kuu möödas, lasta endale teha tõhustusdoosi.

Minister rääkis, et praegu on umbes viiendikus Eesti üldhariduskoolides ehk 103 koolis koroonakolle, mis tähendab, et seal on vähemalt viis nakatunut, neist üldjuhul kuni kaks on õpetajad.