Oktoobri lõpus toimub Šotimaal Glasgow's suur kliimakonverents. Tegemist on suurima kliimaalase kokkutulekuga pärast 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist. Glasgow konverentsi eesmärk on sõlmida kokkuleppe, et säilitada Pariisis sõlmitud kliimaeesmärke. 

Kui vaesemad riigid kokkuleppega ei ühine, siis on vähe võimalusi, et maailmas suudetakse kliimasoojenemist ära hoida, väitsid teadlased ajalehele The Wall Street Journal. 

USA ja Euroopa riigid vähendavad heitkoguseid. Rikkad lääneriigid soovivad üle minna taastuvenergiale. Arengumaade heitkogused aga suurenevad. Miljardid inimesed tulevad välja vaesusest ja see suurendab globaalset tarbimist. 

Vaesemad riigid tahavad tõsta oma kodanike elatustaset. Lääneriigid põletasid samas kaks sajandit fossiilseid kütuseid. 

Vaesemad riigid nõuavad enne lepingu sõlmimist, et rikkad lääneriigid suurendaksid nende rahastamist. 

Arenenud riigid leiavad, et vaesemaid riike peavad toetama ka keskmise sissetulekuga riigid, eriti Hiina. 2015. aastal lubasid USA, Euroopa ja teised rikkad arenguriigid toetada arengumaid kliimamuutustega võitlemisel 100 miljardi dollariga. Siiamaani pole kohustust täidetud, teatas The Wall Street Journal. 

Arengumaad nõuavad, et suur osa rahast tuleks valitsuste toetustena, mitte erainvestorite laenudena. Nad tahavad vältida võla sõltuvusse langemist. 

Lääneriigid on aastakümneid lubanud, et toetavad vaesemaid riike taastuvenergiale üleminekul. Arengumaad nõuavad aga üha suuremaid toetusi. 

Bangladeshi teatel vajab riik tormikindlaid eluruume. Keenia soovib vähendada sõltuvust maagaasist ja suurendada päikeseenergia kasutamist. India teatel maksaks nende kliimamuutuste plaan järgmise kümne aasta jooksul rohkem kui 2,5 triljonit dollarit. 

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) keskkonnaminister Barbara Creecy esitas juulis maailma rikkaimatele riikidele kliimaarve. Creecy väitis, et rikkad lääneriigid peaksid maksma vaesematele riikidele 750 miljardit dollarit aastas, et arengumaad saaksid loobuda fossiilkütustest, vahendas The Wall Street Journal. 

Creecy nõuniku Zaheer Fakiri sõnul oli USA kliimasaadik John Kerry nõutu nii suure numbri peale. Teised lääneriikide ametnikud ütlesid, et nad pole valmis arutama nii suurte summade maksmist. 

Glasgow konverentsi lähenedes proovivad rikkaid riigid koostada uue plaani, et täita Pariisi kokkuleppel sõlmitud finantseesmärk. 

"Peaksime keskenduma 100 miljardi dollari kokkusaamisele, enne kui hakkame rääkima massiivsest numbrist," ütles Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nõunik.