Taastuvenergia toetusskeem loodi tosin aastat tagasi, mil põlevikivist toodetud elektri hind oli 30 euro juures megavatt-tunni eest. Et hoogustada uute taastuvenergiavõimuste toomist turule, otsustas riik hakata tootjatele maksma toetust 53,7 eurot megavatt-tunni toodangu eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänavu on börsil kaubeldava elektri hind järsult tõusnud. Konkurentsiamet leiab, et seetõttu teenivad tootjad koos toetusega korralikku kasumit.

Konkurentsiamet teatas, et tuleb kaaluda, kas taastuvenergia toetuse suurus on kooskõlas kunagise toetuse andmise eesmärgiga.

"Investeerimisotsused on tehtud tingimustel, et teenitakse umbes 100 eurot megavatt-tunni kohta. Kui me nüüd võtame tänase turuolukorra, kus meil on siin päeval keskmine elektrihind 100-150 ja lisades sinna toetuse, saame, et tegelikult teenitakse mitte 100, vaid 150 ja ka 200. Ja meie ettepanek ongi see, et tuleks üle vaadata toetuse määr ja viia see dünaamiliseks ja viia see vastavusse tegelikule elektrituru olukorrale," selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Taastuvenergia koda pole sellega nõus. "Siin tuleb mõista seda, et igasugune taastuvenergiasektorisse tehtud investeering on väga kapitalimahukas. Ehk siis tol hetkel loomulikult see vajas rohkem toetust. Täna loomulikult hinnad on päikeseenergeetikas, tuuleenergeetikas märgatavalt allapoole tulnud, täna me tegutseme turulähedastel tingimustel, aga ikkagi on sellist finantsinstrumenti tarvis, et täiendavaid investeeringuid soosida," ütles koja juht Mihkel Annus.

12 aastaks lubatud toetusest loobumine on Otsa sõnul õiguslikult teostatav, sest sisuliselt loobuks Eesti ühest ettevõtetele mõeldud riigiabi maksmisest. Majandusminsieeriumi seisukohalt aga see nii lihtne ei ole.

"See kõrge turuhind on olnud viimased paar kuud ja prognoosid näitavad, et see hind tegelikult normaliseerub varasema senisest pigem madalale tasemele järgmisel aastal. Nii et praegu hakata selliseid rutakaid muudatusi tegema, mida ei luba ka taastuvenergiadirektiiv, mis ütleb, et riigid ei tohi selliseid tagasiulatuvaid samme astuda, oleks kindlasti rutakas ja pigem lõhuks taastuvenergia investeerimiskeskkonda," kommenteeris majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Tema sõnul hakkavad taastuvenergiatoetused aga iseenesest vähenema. Esimesed tootmisvõimused on juba väljunud 12-aastasest toetusperioodist. Uusi toetusi aga hakatakse jagama oksjonil vähempakkumise korras.

Terves Euroopas, sealhulgas Eestis on elektri hind viimasel ajal hüppeliselt tõusnud. Hinnatõusu on peamiselt mõjutanud maagaasi hinnatõus, tarbimise kasv, CO2 kvoodi hind, kivisöe hind, madal taastuvenergia tootmise tase ja muud tegurid.

Oluliselt on kasvanud ka tarbijate elektriarved, milles sisalduva taastuvenergia tasuga rahastatakse Eestis taastuvenergia tootmist.

Alates 2007. aastast kuni möödunud aastani on tarbijad taastuvenergia tootmiseks maksnud 827,9 miljonit eurot.

Investeerimisotsuste tegemisel on üheks kõige olulisemaks teguriks saadav võimalik tulu. Taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud sel hetkel kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest.

Kuna elektri hind on 2021. aastal hüppeliselt kasvanud, siis soovitab konkurentsiamet vaadata üle kehtivad toetuse suurused ning viia need vastavusse elektri börsihinnaga.