Programmi andmeil kannatab üle poole Afganistani elanikest tõsise toidupuuduse käes ning riik kihutab üldise näljahäda poole, millest annab aimu seegi, et kahe kuu eest oli tõsise toidupuuduse käes kannatajaid vaid 14 miljonit. Jahmatav number seegi, kuid praegu ulatub näljaste hulk juba 22,8 miljonini.

Afganistani on kliimamuutus rängalt löönud, mistõttu riik oli näljas juba enne Talibani võimuletulekut. Talibani valitsusega aga läksid asjad kiiresti väga palju hullemaks. Peamiselt küll seetõttu, et Lääne doonorriigid ei taha äärmuslastega tegemist teha, ehkki Taliban on tungivalt palunud neil oma tööd jätkata. Samas ei ahvatle Talibani sõnamurdlikkus paljudes olulistes küsimustes Lääne humanitaartöötajaid edasi tegutsema, ehkki nälgivaist inimestest on kahju.

Afganistani majanduse surmaspiraal tähendab ka, et Taliban kaotab järjest kontrolli riigi üle. Paljudes paikades võtavad võimu üle lihtsalt kohalikud kogukonnaliidrid, mis on afgaanidele ka omane, sest tsentraliseeritud keskvõim on uus ja harjumatu ning seda võõrastatakse, ükskõik kelle käes see parasjagu ka on.

Paraku võtavad kogukonnaliidrite kõrval võimust ka sellised terroriorganisatsioonid, kellega võrreldes Taliban labradori retriiverina tundub. ISIS, mis on juba suutnud Talibanile parasjagu peavalu tekitada, on vaid üks neist. Kogu selle kaose keskel otsib Taliban rahvusvahelist tunnustust ning Venemaa on asunud teda selles toetama, nagu nädala algul Moskvas peetud Talibani ja võimalike doonorriikide kohtumisel näha võis.

"Ma eeldan, et Taliban täidab rahvusvahelise kogukonna esitatud nõudmised ja tingimused kaasatusest ja põhilistest inimõigustest, mis sisaldavad üldiselt kõiki inimõigusi, ja Taliban kinnitab, et nad töötavad selle kallal. Käimas on haldussuutlikuse parandamine ja inimõiguste olukorra parandamine. Seega, eks me näe, kas tingimused täidetakse, kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt," lausus Venemaa eriesindaja Afganistanis Zamir Kabulov.

Taliban üritab ennast rahvusvahelisele avalikkusele näidata avatud, demokraatiat ja inimõigusi austava valitsusena, ehkki kohapealt tulev info seda kuvandit kuidagi ei kinnita:

"Afganistani valitsus on juba praegu kaasav. Kas teate, meie juures töötab praegu umbes 500 000 inimest, kõik need on eelmise valitsuse aegsed töötajad," ütles Talibani delegatsiooni juht Moskvas Abdul Salam Hanafi.

Eks ole Venemaagi püüdluste taga eeskätt hirm, et olukord Kesk-Aasias võib Talibani tegevuse tõttu täiesti käest ära minna. Kui Talibani režiim leiaks rahvusvahelist tunnustust, võiks see kaose kujunemist Afganistanis natukenegi pidurdada.

Venemaa kardab nii Afganistanist Kesk-Aasiasse imbuda võivaid islamiäärmuslasi, kui ka tohutut põgenikevoolu, mis üritaks Euroopasse pääseda, seda aga Venemaa kaudu. Venemaa ajenditest saab aimu, kui kõrvutada Moskvas toimunud kohtumine samal ajal Afganistani piiril peetud ühisõppustega Venemaa ja Tadžikistani vahel.

"Need õppused toimuvad samaaegselt kollektiivse julgeoleku lepingu ulatuslike õppustega. Otsus korraldada laiaulatuslikud õppused võeti naaberriigis Afganistanis juhtunud drastiliste muutuste tõttu. Erilist rolli mängivad Tadžikistani-Venemaa kahepoolsed suhted ja sõjatehniline koostöö Venemaa Föderatsiooniga," ütles Tadžikistani kaitseminister Šerali Mirzo.

Euroopa riigid Talibani valitsust tunnustama ei rutta, mingit raamistikku Afganistani praeguse valitsuse ja lääneriikide suhtlemiseks oleks katastroofilise näljahäda ärahoidmiseks aga hädasti vaja. Olukord tundub lootusetu.