Seda on nimetatud võitluseks, Läti riigijuhtide meelest on see praeguse põlvkonna väljakutse, mis eeldab samasugust ühtehoidmist kui taasiseseisvumise ajal. Kes loobub enamast – kas inimene, keda teiste nakatamise vältimiseks ja enda tervise pärast kohustatakse paljudes ameteis end vaktsineerima? Kas juuksur, kes paljude mittevaktsineeritute pärast ei saa teha oma tööd? Kas laps, kes ei pääse arsti juurde, sest haigla lasteosakond muudeti koroonaosakonnaks?

"Järgmisena mõjutab see olukord juba kõiki Läti elanikke. Seepärast on see nii tähtis ja kriitiline. Nüüd on igaühe enda otsus, kuidas toimida. Meil ju ühtki teist relva pole peale selle, et avameelselt toimuvast rääkida ja hoiatada selle eest, mis toimub. Meie ainus üleskutse Läti rahvale on mõelda, kuidas olla praeguses olukorras üksteise vastu solidaarsed. Nii nagu sõjaajal," rääkis Läti arstide liidu juhatuse liige Karlis Racenis.

Lätis kasutatakse järjest enam seda kujundit või võrdlust, et Läti peab end kogu ühiskonnana kokku võtma ja praeguse kriisi lahendamine on iga Lätis elava inimese asi. Järjest enam peegeldub mure rahva pärast ka valitsusliikmete nägudelt, ja kui see jõuab rohkem rahvani, siis küllap ka see võib inimeste hoiakuid ja käitumismustrit muuta, usutakse Lätis.

"Seisukohad valitsusparteide vahel on erinevad ja see tähendab, et otsuseid pole võimalik teha kiiresti. Peaminister püüab, et otsused saaks vastu võetud konsensuse põhimõttel. Et kõik oleksid nõus, et poleks vaja hääletada, et poleks erimeelsusi. Sest mida erimeelsused tähendavad? Kes pole otsusega nõus, läheb avalikkuse ette ja vaidlustab selle. Otsus on tehtud, valitsus on selle õigusaktis sätestanud ja inimesed peaks selle järgi elama. Kuid samal ajal osa valitsuskoalitsiooni erakondi teatab, et nad pole otsusega nõus. See muudab olukorra keeruliseks, eriti koroonaotsuste puhul," lausus Läti seimi Uue Ühtsuse fraktsiooni esimees Ainars Latkovskis.

"Kui me ei suutnud solidaarselt minna vaktsineerima, võiksime vähemalt praegu jõuda ühele meelele selles, et meditsiiniteenused oleks võimalikult kaua kättesaadavad neile, kes neid tõesti vajavad," ütles Läti erakorralise meditsiini teenistuse juht Liene Cipule.

Kuidas eristada tõde ja valet, ära tunda libauudist, kuidas saab perearst ümber veenda patsienti, kelle tuttava tuttav või naabri naaber väitis teisiti? Osa Läti uutest erakondadest üritab populaarsust võita vaktsiini- ja piiranguvastasusega. Paraku – neist ühe, partei Läti Esikohal üks asutajaid, kauane Läti valimiskomisjoni juht Arnis Cimdars suri koroonahaiguse tüsistustesse, ta oli vaktsineerimata.

Teise erakonna – Seadus ja Kord – liider Aldis Gobzems nakatus koroonaviirusega, kuid õnneks enda sõnul kergelt.

"Erakorralise olukorra väljakuulutamine on valitsuse krahh. Karinši, Pavlutsi ja kõigi teiste fiasko. Nad on inimesed, kes justkui on kriisiajaks võetud neljast miljardist eurost suunanud 500 miljonit eurot tervishoiu arendamiseks, et saada hakkama just koroonahaigetega. 500 miljonit!" rääkis Gobzems.

"Näis, et meie riigis pole midagi püsivamat kui töötaja õigussuhted, et töötajad on kaitstud. Nüüd on see illusioon loomulikult täiesti kadunud," nentis partei Läti Esikohal esimees Julija Stepanenko.

"Jäin just hiljuti haigeks – mu koroonatest osutus positiivseks. Kuigi olen kõigile tuntud kui opositsioonisaadik, pole mulle tänase päevani mitte keegi selgitanud, kuidas pean toimima. Peaks ma jalutama või hoopis seisma, soojalt riidesse panema, mõnd rohtu võtma või midagi muud tegema?" lausus Gobzems.

Sotsioloogide arvates ei jagune Läti ühiskond üldse mitte musta ja valget värvi pidi ehk koroonapiirangute ja vaktsineerimise pooldajateks ja vastasteks, vaid rolli mängivad ka praktilised tegurid. Näiteks kriisiaegne toetuste maksmine. Ja see avaldab mõju nii erakondade toetusele kui ka inimeste endi käitumismustrile.

"On tekkinud elanike rühm, kes elab praegu päris mugavalt. Teame ju, et valitsus on koroonamõjude vähendamiseks kulutanud seni umbes neli miljardit eurot. On ju selge, et üks, teine või kolmas on selle raha endale saanud. Seega on praegu osa inimesi, kes saavad kasutada seda täiendavat raha ja tunnevad end paremini kui enne koroonapandeemiat," rääkis sotsioloog, uuringufirma SKDS juht Arnis Kaktinš.

Valitsus on enda meelest justkui kõik teinud ja ministrite silmad reedavad pettumustki, et rahvas pole kõigega kaasa tulnud.

"Nagu väga hästi teate, lõime vaktsineerimiseks kodudes võimalused juba kevadel. Alates liikumispuudega inimestest ja suvel võimaldasime kodus kaitsesüsti neile,  kes on vanemad kui 80-aastased. Sügisel lisandusid neile üle 70-aastased," ütles Läti terviseminister Daniels Pavluts.

Opositsioon aga tuletab meelde, et palju on jäänud ka tegemata. Läti tervisesüsteemi on aastakümneid suunatud teiste Euroopa riikidega võrreldes oluliselt vähem raha.

"Midagi pole muutunud. Valitsus pole ikka valmis – voodeid haiglais pole, meditsiinitöötajaid napib, puudu on 8000 meditsiiniõde. Kuid mida olete selle poolteise aastaga ette võtnud? Kas me tõesti ei suuda selle ajaga kiirkorras, nagu sõjaajal, koolitada inimesi, kes suudaks teha õetööd?" lausus Läti seimi Koosmeele fraktsiooni liige Ivans Klementjevs.

Kui olukord läheb novembri keskpaigaks paremaks, saab kodusistumise pärast veel kord vabandust paluda ja vähemalt vaktsineerituile riigi lahti teha. Kui aga ei lähe? Läti seimi esimees Inara Murniece tunnistas äsja Euroopa parlamendijuhtide konverentsil: koroonakriis tõi esile ühiskonna valupunktid ja näitas, kui kaitsetu on demokraatia.

Sotsioloogide hinnangul on aga Lätis meelsus kaldunud vaktsineerimise kasuks, sest inimestel on kodusistumisest kõrini ning parema meelega minnakse vaktsineerima, et olukorda riigis paremaks muuta.