"Jätame ideoloogilised ja vastuolulised küsimused kõrvale, nendega tegeleme järgmises seimis, aga lepime praegu kokku mõnes peamises asjas, mis tuleb enne valimisi ära teha," ütles Kulbergs esmaspäeval telekanalile TV3 antud intervjuus.

Läti seimi valimised toimuvad 3. oktoobril.

Kulbergs rõhutas, et mida laiem on koalitsioon, mis moodustab Lätis valimisteni töötava valitsuse, seda parem. Tema sõnul on valitsuses töötamise suhtes võimalik kokku leppida viiel poliitilisel jõul – kõigil parlamendifraktsioonidel peale erakonna Läti Ennekõike.

Samuti lubas ta enda ja Ühisnimekirja poolt kõrvale jätta kõik varasemad erakondadevahelised poliitilised lahkhelid, et keskenduda tööle. Kulbergs on kindel, et kui teised erakonnad seavad riigi esikohale, on valitsuse moodustamises võimalik kokku leppida.

Kulbergs ütles, et kaalub mõnes valdkonnas sõltumatute ministrikandidaatide esitamist, kuid ei nimetanud siiski konkreetseid ministripositsioone, kus võiks töötada poliitiliselt sõltumatud eksperdid. Ta ütles, et loodab lähipäevil partneritega koostöös kokku leppida ning nädala teises pooles jagada ära vastutusvaldkonnad ja ministriportfellid.

President Edgars Rinkēvičsi poolt laupäeval peaministrikandidaadiks nimetatud Kulbergsi moodustatavas valitsuses kandideeriks Ühisnimekiri kindlasti rahandusministri portfellile, kuna riigi rahandus on vaja kiiresti korda teha ning üle vaadata nii selle kui ka järgmise aasta eelarve.

Kulbergs lubas võtta isikliku vastutuse Rail Balticu ja Air Balticu eest. Tema hinnangul tuleks transpordiministeeriumi vastutusvaldkonnad üle vaadata, sest probleemseid küsimusi on nii palju, et neid on üksi raske lahendada ning selle asemel võiks olla näiteks erivolitustega minister, kes tegeleks ainult Rail Balticuga.

Enne valimisi ei ole aga võimalik ministeeriumeid optimeerida, tõdes ta.

Uue Ühtsuse poliitik Inese Lībiņa-Egnere ütles, et president Rinkēvičs tegi peaministrikandidaadi nimetamisega hea valiku. Uus Ühtsus on laia koalitsiooni ideega nõus, nagu Uus Ühtsus ka ise kunagi pärast eelmisi parlamendivalimisi püüdis moodustada, kuid toona ei nõustunud Rahvuslik Liit ja Ühisnimekiri Progressiividega koostööd tegema.

Lībiņa-Egnere märkis, et Ühisnimekiri ei ole veel Uue Ühtsusega koostöövõimaluste üle läbirääkimisi pidanud, kuid erakond ootab võimalust koalitsiooniga liituda, kuna tegemist on riigimehelikult vastutustundliku erakonnaga.

Uus Ühtsus on esialgu valmis rääkima kõige olulisematest tegemist vajavatest asjadest – riiklikust julgeolekust, läbirääkimistest Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve üle –, kuid ei esita praegu nõudmisi ministrikohtade suhtes, ütles Lībiņa-Egnere, kes ei olnud valmis avaldama Uue Ühtsuse peaministrikandidaati järgmisteks seimi valimisteks.

Uue Ühtsuse poliitiku Evika Siliņa valitsus lagunes mai alguses ning 14. mail astus peaminister Siliņa tagasi, kui konflikt tema partei ja koalitsioonipartnerite Progressiivide ning Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) vahel muutus lahendamatuks. Tüli ajendiks oli kaitseminister Andris Sprūdsi tegevus välismaiste droonide sisenemise juhtumites ja kriminaaluurimine, mis puudutas põllumajandusminister Arnis Krauzet.

Kulbergsil on aega 25. maini, et esitada oma plaan president Rinkēvičsile. Kui Kulbergsil õnnestub moodustada uus koalitsioon ja valitsuskabinet, peab see veel saama heakskiidu seimis. Kui Rinkēvičsit uus kabinet ei rahulda, võib ta pöörduda mõne teise potentsiaalse kandidaadi poole. Seni jätkab lahkuv valitsus kohusetäitjana.