Eesti ravimivarud pole suurteks kriisideks valmis

Eestil pole elanikkonna jaoks mõeldud käsimüügiravimite ja antibiootikumide kriisivaru. Tervishoiuteenuse osutajatel on oma tegevusvarud, kuid nende suurust riik ei reguleeri ega kontrolli. Sotsiaalministeerium loodab, et tuleval aastal hakkavad asjad paranema.
Eesti ravimivarude täpne suurus pole avalik. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles siiski ERR-ile, et hinnangud Eesti vajaduste kohta on olemas.
"Ja need lähtuvad ka sõjaolukorra hinnangust, kui palju meil ühemomentselt võib tekkida kannatanuid, keda on vaja opereerida või ravida, verejooksu peatada. Ja võib öelda, et jah, täna me ei ole selles mahus valmis," tunnistas Koppel. Teiste sõnadega, vaja võib minna rohkem, kui Eestil päriselt olemas on.
Eesti tänased ravimivarud saab laias laastus kaheks jagada. Esimese ja suurema osa moodustavad tervishoiuteenuse osutajate tegevusvarud. Nende kogumine on haiglate ja kiirabi endi vastutada.
"Ja see on olnudki selline kokkuleppeline või vastavalt tervishoiuteenuse osutaja enda äranägemisele või võimekusele, sõltuvalt tema teenuse osutamise mahust," rääkis Koppel.
Mõned aastad tagasi oli seis vähemalt paberil konkreetsem. Valitsuse määruse järgi pidid kiirabibrigaadi pidajad olema varustatud viieks päevaks ja haiglad kaheks kuuks. Reaalsuses pole kahe kuu nõuet kunagi täidetud ega ka kontrollitud.
"Rahuaja tingimustes tundub iga varudele kulutatud sent kui mitte raiskamisena, siis vähemalt otstarbetu seismapanekuna," selgitas Koppel, miks varud kunagi piisavalt suureks ei kasvanud.
Seaduses nõutud korraldust pole juba aastaid
Teenuseosutajad pääsesid kontrollihirmust 2017. aasta suvel, mil seadused muutusid ja senine määrus kaotas kehtivuse. Uus, üle nelja aasta kehtinud seadus ütleb, et tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru reeglid paneb paika minister. Seda määrust pole olemas.
Agris Koppel meenutas, et pärast seaduse muutumist peeti poolteist aastat aru ning leiti siis, et varude suurust, aga ka koostist, roteerimist ja hoiustamist peaks põhjalikult analüüsima.
"Ja terviseamet läks siis seda analüüsi ekspertidelt hankima ja esimene hange ebaõnnestus. 2019. aasta teises pooles Tartu Ülikooli kliinikumi ekspertgrupp võttis selle teha. Lootus oli, et 2020. alguseks hiljemalt saab valmis ja saame hakata selle pealt siis kogu seda uut korda kehtestama," rääkis Koppel.
Siis jõudis kohale Covid-19 ja kogu senine nägemus tervishoiukriisideks valmistumisest lendas uppi. Agris Koppel loodab, et kauaoodatud määruse saab järgmise aasta esimeses kvartalis välja anda.
Lisaks tervishoiuteenuse osutajate tegevusvarudele peaks too sama määrus paika panema reeglid riigi tervishoiuvarudele. Neid hoitakse praegu Tartu Ülikooli kliinikumis, nende eest vastutab terviseamet ja need on mõeldud juhuks, kui korraga on tarvis ravida väga palju inimesi.
"See nomenklatuur pandi eelmise kümnendi keskpaigas või natukene varem paika. Seal olid umbes 200 erinevat ravimit ja nende kogused," kirjeldas Koppel kunagist, täna veel kokkulepete najal püsivat korraldust.
"Tegelikult on selge, et need varud peavad olema suuremad. Nende varude suurus oli tingitud terviseameti eelarvevõimalustest. Iga aasta umbes pool miljonit eurot on kulunud selliseks varude hoidmiseks ja uuendamiseks aga tegelik vajadus on kordades suurem," lisas ta.
Agris Koppel usub, et tuleval aastal lähevad asjad paremaks. Riigi ja haiglate ravimivarud saavad pärast aastatepikkust vaheaega regulatsiooni. Kooroonakriisi kogemus annab lootust, et ehk leitakse ka raha, et uusi reegleid täitma hakata.
Viimaks mõeldakse, et ka apteekides võivad ravimid otsa lõppeda
Kriisi laineharjal, läinud aasta suvel, hakkas sotsiaalministeerium otsima lahendust veel ühele põletavale probleemile. Nimelt, kui kiirabil ja haiglatel on mingisugunegi varu, siis elanikkonnale mõeldud ravimivaru Eestis lihtsalt pole.
Kui meid tabab kriis, mis paneb ravimitarned täiesti seisma, saavad teadmata ajaga, kuid siiski üsna kiiresti otsa paratsetamool, astmarohud, paljud antibiootikumid ja veel terve hulk käsimüügi- ja retseptiravimeid. See omakorda lisab koormust haiglatele.
"Ma arvan, et veel kaks aastat tagasi, kui mõningad üksikud meie eksperdid isegi püüdsid välja öelda seda, et kui tuleb sõda ja kui lähevad piirid kinni, et mis siis saab. Aga seda on rahuajal väga keeruline kommunikeerida ja selgitada, et nii võib juhtuda," rääkis Koppel.
"Meie avatud maailmas keegi ei kujutanud ette ja täna on kindlasti veel väga palju inimesi, kes endiselt ei kujuta ette, et see asi võib juhtuda, et üle Eesti piiri ei vura ükski ravimiauto või ei lenda lennukid," märkis ta.
Nüüd peetakse juba enam kui aasta hulgimüüjatega läbirääkimisi. Plaanitavat elanikkonna ravimivaru ei ostaks riik välja enne, kui seda päriselt tarvis läheb. Hulgimüüjatele on kavas maksta kompensatsiooni, et need oma ladudes suuremaid koguseid hoiaks.
"Me alustasime väga pikast perioodist ja sellisest 2–4 kuud-skeemist hulgimüüjatega rääkimisel. Ja ega me tegelikult ei ole seda ideed lõpuni maha matnud ja küsimus on tõesti kompensatsioonimehhanismides," sõnas Koppel. Teiste sõnadega selles, kui paljud hulgimüüjad varude hoidmise eest raha tahavad ja kui palju riik on valmis selle eest maksma.
Koppel lisas, et elanikkonnale mõeldud ravimivaru võiks haldama hakata Eesti Varude Keskus.
"Meil on olemas organisatsioon, mis kogub üha enam pädevust varude hindamise, hoidmise, roteerimise, kõigi nende keerukustega hakkamasaamise kohta," ütles Koppel.
Millal ja milles hulgimüüjatega kokkuleppele saadakse, ei osanud eile veel keegi öelda.
Pikemalt räägitakse kriisideks valmistumisest Vikerraadio "Reporteritunnis" täna kell 14.05.
Toimetaja: Aleksander Krjukov