"Eesmärk lõpuks on toiduvarustuskindlus, et Eesti elanikel oleks kriisiolukorras ka süüa," ütles riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp Madis Hindrele. "Näiteks lüpsilehmad laudas elektri puudumise tõttu haigeks ei jääks või ära ei sureks."

Sirbi sõnul tuleks võimalikud muudatused töötada välja koostöös ettevõtjatega. "Igasuguste nõuete kehtestamine erasektorile vajab põhjalikke kalkulatsioone ja analüüsi, et kuidas seda teha ja kui ulatuslikud need nõuded peaksid olema, nii et dialoogis siis ettevõtetega tuleks seda teha," ütles Sirp.

Lisaks võiks Sirbi hinnangul kuulutada elutähtsate teenuste osutajaks ka väiksemate omavalitsuste kütte- ja veevärgiettevõtted, mis täna seda ei ole.

"2019. aasta sügisel, oktoobris oli Kagu-Eestis laialdane elektrikatkestus põhjustatud tormituultest ja tegelikult see mõjutas seal mitmeid omavalitsusi ja mitte ainult neid, kelle elanikke rohkem kui 10 000," ütles Sirp.

"Sellest lähtuvalt peaks laiendama kohustust ja ka õigust väikestel kohalikel omavalitsustel kehtestada nõudeid ja nõuda, et need elutähtsa teenuse osutajad, kes nende piirides tegutsevad, et need tagaksid toimepidevuse. Täna on selline võimalus ainult suurtel üle 10 000 elanikuga kohalikel omavalitsustel. Ettepanek on tõesti see, et kohustuslik laieneks kõigile omavalitsustele," rääkis Sirp.

Mida võiks kaasa tuua elutähtsate teenuste osutajate ringi laiendamine, veel täpselt paigas ei ole, rääkis Sirp. "Millised need kohustused täpselt saavad olema, see selgub siis, kui jõutakse seaduseni ja sealt edasi alamate aktideni. Peab ikkagi arvestama sealset elanike arvu ja mõjutatute hulka ja teiseks ka ettevõtete suutlikkust kõiki neid nõudeid täita, mida täna täidavad suured elutähtsa teenuse osutajad."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tuleks elutähtsate teenuste osutamise regulatsiooniga rohkem katta transpordisektorit. "Koroona tegelikult näitas seda, et kogu transpordisektor on tegelikult elutähtsate teenuste regulatsiooniga katmata," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhatajale Priit Saar.

"Inimesed tahavad jõuda tööle, inimesed tahavad jõuda kooli. Kaubad peavad liikuma üle mere, mööda õhku, mööda raudteed, mööda maanteed, et kogu see sektor on ka eesmärk hõlmata elutähtsate teenuste süsteemi, sest et kriisiolukorras me tahame, et transport töötaks," rääkis Saar.

"Fookus on suuremad sadamad, suuremad lennujaamad, rongiliiklus," märkis Saar. "Pluss me peame veel läbi mõtlema siseriikliku transpordi, et kas me ka nii-öelda maakonnaülest ühistransporti hõlmame. Kaubavedusid, mis veavad kaupa laiali. Seda me veel analüüsime."

Esialgu on plaanis suurendada tanklate hulka, mis on võimelised töötama ka siis, kui elektrit ei ole. Lähikuude jooksul peaks autonoomsete tanklate arv kasvama 33 tanklani, millele lisaks on umbes 100 tanklat, millel on generaatori ühendamise võimekus, ütles Saar.

Järgmisest aastast hakkavad kehtima uued reeglid ka sideteenuste osutajatele, mis tähendab, et tuumikvõrk peab näiteks autonoomselt vähemalt ööpäeva vastu pidama.

Elutähtsate teenuste osutajad tulenevad hädaolukorra seadusest. Praegu kehtiva seaduse alusel on need: elektriga varustamine; maagaasiga varustamine; vedelkütusega varustamine; riigitee sõidetavuse tagamine; telefoniteenus; mobiiltelefoniteenus; andmesideteenus; elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; kaugküttega varustamine; kohaliku tee sõidetavuse tagamine; veega varustamine ja kanalisatsioon; makseteenus; sularaharinglus ja vältimatu abi toimepidevus.

Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani; rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid ja tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime.