Riik kompenseerib vähekindlustatud peredele energiahinna tõusu

{{1635407460000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kinnitas neljapäeval otsuse suunata heitekauplemisest saadav ülelaekuv tulu erakorralise energiahinna tõusu leevendamiseks alla suhtelise vaesuse piiri jäävate leibkondade toetuseks. Meede läheb eeldatavalt maksma ligikaudu 37 miljonit eurot.

Valitsus otsustas meetme jaoks riigieelarvest raha eraldamise, kuid arutelu selle üle, kui suur osa energiahindadest leibkondale hüvitatakse, veel neljapäeval valitsuses jätkub.

Varem on riigihalduse minister Jaak Aab öelnud, et meetmega plaanib riik hüvitada alla suhtelise vaesuse piiri jäävatele leibkondadele tagantjärele septembrist kuni märtsini 70–80 protsenti elektri, gaasi ja toasooja hinnatõusust.

Hüvitise plaanitud lävendiks on elektrihinna puhul 60 eurot megavatt-tunnist ja gaasil 30 eurot megavatt-tunnist.

Piiri alla jäävad üksi elavad täiskasvanud, kelle netosissetulek on alla 673 euro kuus, kahekesi elavate täiskasvanute puhul kokku 1009 eurot kuus ja kahe lapsega pere korral kokku 1413 eurot kuus.

Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu.

Võrgutasust kompenseeritakse pool

Valitsus kinnitas neljapäeval elektrihinna tõusu tõttu välja töötatud toetuse põhimõtted, millega leevendatakse poole aasta vältel hinnatõusu mõju kõigile tarbijatele.

Tarbijatele kompenseeritakse võrguteenuse tasust 50 protsenti ning soodustus kehtib oktoobrist märtsini tarbitud elektri kohta.

"Soodustuse saamiseks ei pea tarbijad ise omalt poolt midagi tegema ega kuskile pöörduma, oktoobrikuu elektriarve laekub teenusepakkujatelt kõigile juba poole väiksema võrguteenuse tasuga," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Jaotusvõrguettevõtjatele kompenseerib pool võrguteenuse tasudest keskkonnainvesteeringute keskus. Riigieelarvest kulub selleks hinnanguliselt üle 88 miljoni euro.

Aas märkis, et praeguses globaalse energiakriisi olukorras pole hindade vähendamiseks väga häid kiireid lahendusi.

"Eksperdid väidavad, et olukord peaks stabiliseeruma kevadel, seni saame tegeleda nii-öelda tulekahju kustutamisega. Pikemas perspektiivis peame selliste olukordade vältimiseks jätkama jõuliselt kohapealse taastuvenergia tootmise arendamisega, et tulevikus ei peaks enam kasutama kalleid fossiilseid kütuseid," ütles Aas.

Toimetaja: Barbara Oja, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: