Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütleb, et otsus kõigi Tallinna koolide ajutisele kaugõppele viimiseks võeti koolijuhtidega vastu ühiselt.

"Otsus on vastu võetud koolijuhtidega ühisarutelus. See on koolijuhtidega ühiselt otsustatud, koostöös koolidega. Koolijuhid avaldasid muret tekkinud olukorra pärast, ka linn avaldas muret, kas minna nii edasi, nagu on tänane olukord, tulles pärast koolivaheaega tagasi, nii et jätkub haiguskollete levik, või astuda samme," ütles Pajula ERR-ile.

Õiguskantsler on viidanud, et Tallinna linnajuhtidel või koolijuhtidel puudub NETS-i järgi õigus otsustada kogu omavalitsuse koolide kaugõppele saatmiseks, selle otsuse võivad vastu võtta üksnes terviseamet või valitsus, lähtudes ka siis iga konkreetse kooli vaktsineerimis- ja nakatumisnäitajatest.

Pajula selle seisukohaga ei nõustu.

"Õiguslik alus on olemas, selleks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Õppetöö korralduse otsustamine on kindlalt iga kooli otsus, kuidas ta oma õppetööd korraldab ja mis alustel, näiteks distantsõppena. Lisaks, kooli kohustus on tagada õpilaste tervise kaitse. Need on need kaks alust, millega ajutisele distantsõppele üleminek ka toimub," selgitas Pajula.

Ometi ei võimaldatud igal koolil seda otsust iseseisvalt teha, nagu on kirjas Pajula viidatud seaduses, vaid linn sundis kõiki koole seda sammu astuma.

"Kas koolid võiksid igaüks eraldi otsuse vastu võtta – ka see oli arutelu teemaks. Oli poolt- ja vastuargumente, mis olid põhjendatud rohkem-vähem, aga lõpuks sündis koolijuhtidega ühine otsus, et linnas õiglase ja õige kommunikatsiooni seisukohast oleks mõistlik esimene nädal pärast koolivaheaega olla selles vanuserühmas kõigil distantsil. Alates 4. klassist on õppetöö korraldus ja distantsõpe ka jõukohasem. Selles vanuserühmas vaktsineerimist ei ole toimunud ja selles vanuserühmas on olnud ka kõige suurem nakatumine," ütles Pajula. "Samasugusel alusel tegutsesime ka kogu esimese õppeveerandi, kui olid kolded ja kui kool leidis, et parim viis on klassi kaupa distantsõppele saata, siis haridusamet andis ka loa."

Tegelikult on vaktsineerimisvõimalus vanuse järgi võimalik alates 6. klassist, kus käivad 12-13-aastased õpilased. Kaugõpe kehtestati aga kuni 8. klassi õpilastele.

Pajula tunnistas, et terviseametilt linn koolide kaugõppele saatmiseks luba ei küsinud.

"On olnud koole, kus haigus järjest levib-levib-levib, piiri pole saanud sellele panna, aga terviseamet pole lubanud kooli kinni panna. Kui õpilasi on haigestunud rohkem kui üks-kaks, on haridusamet alati andnud loa klassile distantsõppeks, et nakkuse leviku ahelad katkestada. Koolijuhid on olnud pandeemia kestel väga rahulolematud terviseameti abiga pandeemia tõrjumisel. Koolijuhid on olnud isolatsioonimäärajad, haigestunud õpilaste-õpetajate otsijad. Haigus levib enneolematu kiirusega, kui laps või õpetaja on haigestunud, on koolijuhtidel info saamine olnud väga lünklik terviseametist, see on tulnud pika viivitusega ja lõpuks saadud lapsevanemalt või õpilaselt, aga nakatumisi on selleks ajaks olnud juba rohkem," põhjendas Pajula otsustamise enda kätte võtmist.

Tema sõnul on koolikoldeid pealinna haridusasutustes iga nädalaga juurde tulnud ja soov on ennetada nakkuse jõudmist igasse kooli.

"Pea 90 protsendis koolides on olnud kolded. Pärast koolivaheaega on koolides alati nakatumise tõus olnud, sest inimesed on reisinud, täiendavaid kontakte saanud. Seetõttu see ühine otsus ka vastu võeti," lisas Pajula.

Mitmed koolidirektorid on väljendanud Tallinna otsuse üle siiski rahulolematust, leides, et olukorras, kus suurem osa kooliperest on vaktsineeritud, ei anna kaugõppele jäämine midagi enam juurde. Siiski ei antud ühelegi koolijuhile võimalust oma koolis asju teisiti korraldada. Pajula väidab, et ühisotsusele lõpuks keegi vastu ei väitnud.

"Meil oli arutelu, kus olid erinevad seisukohad täiesti aktsepteeritud, lubatud. Lõpuks võeti koolijuhtidega vastu ühine otsus. Kui läksime koosolekiult ära, ei jäänud kedagi, kes oleks öelnud, et mina selle otsusega ei nõustu ja oma koolis ei järgi, sest see on mittepõhjendatud või vale otsus," ütles Pajula. "See ei olnud Tallinna koolijuhtide jaoks kerge ega populaarne otsus, aga oli hirm selle ees, et kolme nädala pärast pannakse juba kõik koolid kinni ja et siis muutub see juba 50-päevaseks distantsõppel olekuks."

Koolijuhtidega lepiti kokku, et järgmise nädala algul tullakse uuesti kokku, arutatakse, kas kaugõppe perioodi ühelt nädalalt pikendada või mitte.

Terviseamet: distantsõpe on äärmuslik meede

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles Tallinna otsust kommenteerides, et eristada tuleb kaht olukorda. Üks on kooli distantsõppele viimine, mille üle otsustab kool iseseisvalt ning teisel juhul rakendab terviseamet NETS-i, mille alusel kool suletakse või piiratakse nende tegevust.

"Nii nagu on selgitanud õiguskantsler Ülle Madise, teeb distantsõppele jäämise otsuse haridusasutus. Terviseamet saab anda üksnes juhiseid ja soovitusi, lähtuvalt konkreetse kooli ja regiooni epidemioloogilisest olukorrast. Kooli distantsõppele viimine on nakkusohu tõrjumisel kõige rangem meede, mida rakendatakse juhul, kui muude vahenditega ei õnnestu nakkuse levikut piirata," rõhutas Kaas.

NETS annab terviseametile õiguse koole ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust.

"Kui selline otsus sünnib, peab iga õppeasutus ise otsustama, millisel viisil õppetöö ümber korraldatakse. Sellist haldusakti ei ole veel terviseameti poolt väljastatud ning tegemist on äärmusliku meetmega, mis on mõeldud eelkõige juhtudeks, kui on vaja teha suuremat hulka haridusasutusi puudutavaid otsuseid," selgitas Kaas. "Tallinna koolide osas ei ole Terviseametilt eksperthinnangut küsitud. Terviseameti poole on otse pöördunud vaid üks pealinna kool, et saada hinnang haridusasutuse epidemioloogilisele olukorrale."

Kaas ütles, et ka lühikeseks ajaks rakendatav distantsõpe peab olema põhjendatud reaalse ohuga laste ja nende pereliikmete tervisele.

"Kuigi riigis on koroonaviiruse epideemiline levik, ei pea selle tõttu kannatama haridusasutused, mis on olnud nakkusohu tõrjumisel edukad ning kus haigusjuhtumeid ei esine. Distantsõpe ei tähenda muudatusi üksnes õpilastele, vaid tervele perele, isadele ja emadele, kes peavad samuti oma tegemised ümber korraldama," ütles Kaas.

Ka Pärnu teatas otsusest viia kõik õppeasutused uuest nädalast esialgu kaheks nädalaks kaugõppele. Kaas kinnitas, et selle otsusega oli terviseamet kursis.

"Pärnu koolide osas pöörduti ühiselt terviseameti poole soovituste saamiseks ning koolijuhid tegid selle järel otsuse, et minnakse distantsõppele. Nimetatud otsuse juures mängis põhilist rolli nakkuse laialdane levik võrreldes teiste Eesti maakondadega," põhjendas ta.