Algklassid (1.–3.), 9. klass ning gümnaasiumiklassid jäävad kontaktõppele, samuti HEV-lapsed, ütles kolmapäeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on terviseameti andmetel praegu kõige suurem nakatumine 10–14-aastaste seas ning seetõttu otsustatigi see eagrupp jätta esialgu nädalaks kaugõppele.

"Ma arvan, et peame ausalt tunnistama, et esimene nädal ei jää tõenäoliselt viimaseks, aga seda nädalat on koolidele väga vaja, et peale vaheaega aru saada, mis seis on ja kuidas töötada uues olukorras," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul oli see ka koolide enda soov ja nägemus, sest seis on koroonaviiruse leviku tõttu olnud viimasel kuul Tallinna koolides raske. "See on ainuõige, et peale koolivaheaega on see puhvernädal," märkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul peab praegu olema valmis kõige mustemateks stsenaariumiteks.

"Peame olema valmis ka selleks, et koolid lähevad koduõppele. Me teeme kõik, et seda ei juhtuks, aga me peame selleks olema valmis. Signaalid, mis tulevad arstide poolt, näitavad, et kõik kõige halvemad stsenaariumid on praegu võimalikud," lausus ta.

Kõlvarti sõnul näitab varasem kogemus, et nakatumine koolides tõuseb just pärast koolivaheaega, sest vaheajal käiakse rohkem ringi ning nakkus tuuakse pärast koolidesse.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles raadiosaates "Uudis+", et kindlasti tekitab laste koju jäämine ebamugavusi lapsevanematele, kuid peab aru saama, et kui on vaja COVID-i leviku vastu efektiivselt  midagi teha, siis otsused ei saagi meeldivad või populaarsed olla.

"EI saa välistada, et kui esimene nädal ei too leevendust ja dünaamika on murettekitav, et distantsõppe periood võib pikeneda," lisas ta.

Belobrovtsevi sõnul ei ole mõeldav, et koolidel hakataks piirangute puhul vahet tegema ja distantsõpet rakendama vaid koolides, kus nakatumine kõrge.

"Seda ei saa teha, sest siis tekivad koolid, kus lapsed saavad oma hariduse kätte koolimajas, ja koolid, kus lapsed seda teha ei saa. Kõige suurem oht see, et ühes koolis on kolle ja teine kool näitab head (nakatumise) dünaamikat ja järgmisel päeval kõik muutub kiiresti. Et oleks ühtne hariduskvaliteet tagatud kõigile, et stabiilse tasemega koolides olukord ei muutuks, siis see oligi (koolijuhtidega) ühtne otsus," lausus abilinnapea.

Lisaks on praegu aina suuremaks mureks muutumas õpetajate nakatumine.

"Meie õpetajad ei ole täna piisavalt kaitstud, sest õpetajad said vaktsineerida juba pool aastat, rohkem kui pool aastat tagasi, ja AstraZenecaga, mille kaitse on tänaseks väga madal. Kolmanda doosi võimalus avanes alles hiljuti. Meil on olukord koolides, et õpetajad jäävad haigeks, õpilased jäävad haigeks, sealhulgas ka vaktsineeritud õpetajad. Peale vaheaega see olukord tõenäoliselt halveneb veelgi," rääkis Kõlvart.

Distantsõppe perioodil on õpilastele piiratud ka huvitegevus munitsipaalhuvikoolides ja distantsõppe ajal jagavad koolid soovijatel nädalasi toidupakke, teatas Tallinna kommunikatsiooniteenistus.

Kõigi õpilaste testimine tekitab segadust

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles teisipäeval, et tõenäoliselt hakatakse koolides kaks korda nädalas vaktsineerimata koolilapsi ja õpetajaid testima.

Kõlvarti sõnul puuduvad selleks nii praktika kui ka juhised. "Keegi ei tea, kuidas see praktikas saab olema korraldatud, näiteks koolis, kus on üle tuhande õpilase. Kuidas hommikul on võimalik iga koolilast testida ja kuidas testitulemustega toimetada. Seda praktikat ja regulatsiooni veel kellelgi ei ole," nentis ta.

Belobrovtsev ütles, et praegu oodatakse haridus- ja teadusministeeriumi selgitusi, kuidas testimine toimuma peaks.

"Tahaks lisaselgitusi, kuidas seda plaanitakse teha, kuidas seda saab korraldada olukorras, kus lapsed ei pea ütlema, kas nad on vaktsineeritud või mitte. Nad ei pea testima minema, ei pea testitulemusest rääkima. See on andmekaitse teema. Kui sellist kohustust lastel ei ole, siis ma ei kujuta ette, kuidas seda praktikas saab efektiivselt kasutada," lausus Belobrovtsev.

Koolidirektor: oli erinevaid arvamusi

Nädalane distantsõpe tekitas Tallinna koolijuhtides erinevaid arvamusi, kuid nüüd on linnavalitsus oma otsuse teinud, ütles saates "Uudis+" Prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak.

"(Distantsõppe) miinused on hariduse kvaliteet ja laste vaimne tervis. /.../ Õppimine tähendab inimese ja inimese koostööd," ütles Pedak.

Tehniliselt on kaugõppe korraldamine kindlasti lihtsam kui aasta tagasi, kuid vaimselt võib see kolmanda laine ajal olla pigem keerulisem, nentis Pedak.

"Lihtsam on aparaadi kasutamise pool. Aga vaimses ruumis on see raskem. Esimese laine ajal olime kõik ettevaatlikud, teise laine ajal ootasime vaktsiini, oli midagi oodata, põhjust ennast kokku võtta. Kolmanda laine ajal on minu jaoks põhiküsimus: mida me ootame, mille järgi me saame aru, et kõik on jälle hästi? Kas me ootame, et viirus kaoks? Minu teada on üks riik, kes seda arvab, Hiina oma totalitaarse süsteemiga," rääkis Pedak.

Kõlvart ütles hiljem ETV saates "Ringvaade", et distantsõpe võib jääda kestma edasi. "Võib juhtuda, ja ma arvan, et praegu oleks õige seda öelda, et see distantsõpe jääbki kauemaks," sõnas Kõlvart.

"Keegi ei saa anda mingit garantiid, et juba järgmisel nädalal olukord paraneb, sest see lihtsalt ei vasta tõele," lisas linnapea.

Mihhail Kõlvarti intervjuu "Ringvaates":