Meie pere on teinud selleks kõik, et ma saaksin koolis käia ja head haridust omandada: mu vanemad on vaktsineeritud, mina olen vaktsineeritud kohe, kui võimalus selleks avanes. Meie koolis on vaktsineerituse tase väga kõrge.

Ent mida teeb Tallinna linn? Piltlikult öeldes pannakse "kahed" kogu klassile, ehkki kodutöö jättis tegemata viis õpilast. Mille eest küll ülejäänuid karistatakse? Ja kuidas see viirus kodus istudes üle peaks minema, kui vaktsineerituse tase ei tõuse? Ehk peaksid linnajuhid hoopis põhiauru kõigis koolides vaktsineerituse taseme tõstmisele panema ning seni teistel koolis edasi laskma käia.

Esimene viga tehti ajastuses. Koduõppele jäämist oleks olnud palju lihtsam korraldada, kui see oleks välja kuulutatud kasvõi nädal varem, mitte keset riigiülest koolivaheaega.

Millal peaksid õpilased koolist oma õppevahendid kätte saama? Kas tuleb minna vaheajal kooli raskeid õpikuid koju tassima või jäetakse esmaspäeval tunnid ära, mis samuti õppetööd aeglustaks? Tundub, et see jääb kooli juhtkonna otsustada, kuid koolidel kaasnevad distantsõppega ju teisedki mured, mis ootavad lahendamist.

Kõik üle 12 aasta vanused Euroopa Liidu kodanikud on õnnistatud võimalusega lasta end vaktsineerida, seda siis näiteks Pfizeri või Modernaga. Koroonatõend võimaldab käia avalikes kohtades, näiteks kinos, muuseumis, restoranis jne. Ilmselgelt peaks see eelkõige vähendama tõenäosust koroonasse nakatuda ja selle tulemusel edasi lükkama distantsõppele minekut.

Ja ometi on Tallinna linnavalitsuse otsusesse distantsõppele jääda kaasatud ka 6.–8. klasside õpilased, kellest enamik on ligikaudses vanuses 12–15 aastat, seega on neil võimalus end kaitsepookida.

12+ vanusele anti vaktsineerimisõigus juba selle aasta 14. juunist, sealjuures on võimaldatud ka kooliõe juures vaktsineerimist. Seega, mis oli vaktsineerimise eesmärk, lähtudes hariduslikust vaatepunktist? Eeskätt pidi see soosima uuel õppeaastal kohapeal kooliskäimist.

Mõistetavam oleks 1.–5. klasside koduõppele jätmine, kes EL-is end veel vaktsineerida ei saa, mõnel juhul ka nende, kes on vaktsineerimisealised, kuid pole lasknud end süstida. Samuti oleks loogiline kehtestada koolis maskinõue, et leevendada viiruse levikut, eriti neile, kes vabatahtlikult pole lasknud ennast eri põhjustel vaktsineerida. Kuid seda pole Tallinn kehtestanud.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles raadiosaates "Uudis+", et kindlasti tekitab laste kojujäämine ebamugavusi lapsevanematele, kuid peab aru saama, et kui on vaja Covidi leviku vastu efektiivselt midagi teha, siis otsused ei saagi meeldivad või populaarsed olla. Abilinnapea sõnul ei ole mõeldav, et koolidel hakataks vahet tegema ja distantsõpet rakendama vaid neis, kus nakatumine kõrge.

"Seda ei saa teha, sest siis tekivad koolid, kus lapsed saavad oma hariduse kätte koolimajas, ja koolid, kus lapsed seda teha ei saa. Kõige suurem oht on see, et ühes koolis on kolle ja teine kool näitab head (nakatumise) dünaamikat ja järgmisel päeval kõik muutub kiiresti. Et oleks ühtne hariduskvaliteet tagatud kõigile, et stabiilse tasemega koolides olukord ei muutuks, siis see oligi (koolijuhtidega) ühtne otsus," lausus abilinnapea.

See on näide olukorra halvast manageerimisest. Viiruseperiood ei ole koht, kus koolid ilmtingimata sotsiaalset ja hariduslikku võrdsust peaksid taga ajama. On täiesti normaalne teha vahet koolidel, kus on kõrgem nakatumine ja madalam vaktsineeritustase, koolidega, kus on madalam nakatumisdünaamika ja kõrgem vaktsineeritute protsent.

Eesmärk on ju ikkagi õpilasi võimalikult kaua koolis hoida ja vähem koduõppega kurnata. Minu jaoks tähendas vaktsineerimine kindlasti ka võimalust täisväärtuslikule haridusele. Kui ministeerium on varem korduvalt öelnud, et distantsõpe on viimane abinõu, siis miks linn selle otsuse ometi nii kergekäeliselt vastu võtab?

Praeguse loogika põhjal võiks arvata, et abilinnapea meelest on võimalus, et ühenädalase koduõppe perioodil on šanss leevendada nakatumistaset, kuid üks päev füüsiliselt koolis käimist võib drastiliselt nakkustaset tõsta.

Statistikat koostatakse põhjusega, et näidata, millistes koolides on viiruse kontrolli all hoidmine paremini õnnestunud ja millistel nii hästi pole vedanud. Õpilased, kes on lasknud end vaktsineerida, pole seda teinud selleks, et reisida ja viljelda hedonistlikku eluviisi, nagu oli võimalus enne Covid-19 jõudmist Eestisse.

Ja siin me nüüd oleme – kontaktõpet keelatakse ka koolidele, kes on edukalt viiruse leviku riski maandanud. Mis selle kõige mõte siis oli? Ja mida mina selleks enam teha saan, et mul võimaldataks koolis käia, päriselt, kohapeal?