Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg ei kujuta veel hästi ette, kuidas kiirtestimine uuest nädalast välja hakkab nägema.

"Ministeeriumi kiri saadeti eile õhtul, uurin ja puurin siin, ei ole veel täpselt aru saanud. Esiteks pole testegi koolis veel, aga eks nad nädalavahetuse jooksul tulevad," ütleb Tannberg. "Eks see ole paras väljakutse – hakkad tegema midagi, mille kohta pole aimugi, mida teed ja kuidas see välja tuleb."

Kui seni on kiirtestitud alates 12. eluaastast õpilasi, siis uuest nädalast peab hakkama testima juba alates 1. klassist. Just algklassidega võib vilumuse kättesaamine kõige kauem aega võtta.

"See esimene ainetund on ilmselt suuresti korstnasse kirjutatud, ma kardan," ütleb Tannberg.

Ent ta on lootusrikas, et paari-kolme korraga saadakse asi käppa ja edasi läheb testimine juba lihtsamalt. Õpetajad saavad testi tegemist õppida tutvustava video vahendusel.

Seda, et lapsevanematelt palju testimisest keeldumist tuleks, Tannberg ei pelga.

"Meil üle 80 protsendi õpilastest on vaktsineeritud. Testimise nõusolekuid on seni küsinud kooli meditsiinitöötaja, tema on neid ka seni testinud. Pole kuulnud, et sellega oleks seni probleemi olnud. Me oleme pidanud ka suhteliselt vähe testima seni, sest koroonasse haigestunud õpilasi oli üksikuid," ütleb Tannberg.

Härma kooli lapsevanemad saavad oma otsusest teada anda Stuudiumi keskkonna kaudu.

"Kui keeldujaid on, siis mõned. Neid ei saa olla massiliselt. Kui meil algklassides on mõned nakatusjuhtumid olnud, siis vanemad on väga koostööaltid olnud, oleme veel enne nakkusest teadnud, kui terviseametist info on tulnud. Koostöö vanematega on olnud väga hea," kiidab Tannberg.

Ta loodab, et kui vilumus käes, võiks hakata kiirteste läbi viima juba kodus, vähemalt gümnaasiumiastmes ja õpetajate puhul. Siis ei pea väärtuslikku tunniaega sellele kulutama ja ohutum oleks see ka.

Maardu gümnaasiumi direktor Julia Rozova ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Maardu koolis tuleb esmaspäeval testida 800 õpilast.

"Kuna me saime informatsiooni haridus- ja teadusministeeriumi poolt alles eile, neljapäeval pärast tööpäeva, siis tänase päeva jooksul me veel arutame, kuidas testimise protsess hakkab järgmisest nädalast meie koolis välja nägema Aga arvatavasti lapsed hakkavad ennast testima esimese tunni jooksul õpetaja juhendamisel," rääkis Rozova.

Kuni pühapäeva õhtuni ootab kool vanemate otsust, kas nad lubavad oma lastel kiirtesti teha.

"Eile me saatsime vanematele informatsiooni e-kooli kaudu ja täna saatsid ka klassiõpetajad e-kirja oma klassi lapsevanematele ja lapsevanemad peavad meile vastama, kas nad on nõus sellega, et laps testib ennast koolis või nad pole sellega nõus," ütles Rozova.

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi direktor Aavo Palo arvab, et esmaspäevaks testid tõenäoliselt kohale ei jõua. Kuna selles koolis algab koolipäev klassijuhataja tunniga, siis on see hea võimalus testimiseks. Paalalinna koolis on 450 õpilast.

"Me ise prognoosime seda, et me peame ka vanemate nõusolekut küsima. Küsitlus on välja saadetud ja tahame saada vastuseid hiljemalt teisipäevaks, et saaks kolmapäeva hommikul alata asjalikult peale," ütles Palo.

Ministeerium loodab jõuda paari nädalaga kodus testimiseni

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik ütleb, et kiirtestid on nii lihtsad, et nendega saaksid hakkama ka mudilased.

"Esimeses tunnis võtab õpetaja klassi kaasa kasti testidega, paneb need tunni alguseks lastele laua peale. Kui laps on maha istunud, siis õpetaja juhendamisel teevad lapsed selle kiirtesti. Tegemist on hästi lihtsustatud testiga, seal pole vaja palju teha: laps võtab selle vatitupsu välja, natukene keerutab seda nina eesosas, siis paneb selle ühte topsikusse, loksutab seda natuke aega ja siis paneb selle testkassetile. Seal ei ole vaja mingit vedelikku ühest anumast teise loksutada. Ka viie-kuueaastane saaks selle testi ise ära tehtud," kinnitab Kadastik.

Ministeerium ostis need testid maaletoojalt otse, sest raamhankeks aega enam ei olnud, kuna soov oli testid 1. novembrist kasutusele võtta. Kriteeriumiks sai see, et testid oleksid varem koolides kasutusel olnud. Kuna Tallinna Inglise Kolledž oli neid kiirteste vabatahtlikult juba katsetanud, langeski valik nende testide kasuks. Ministeerium soetas kolm miljonit kiirtesti 7,5 miljoni euroga.

"Tallinna Inglise Kolledžis said kõik väga edukalt selle testiga hakkama. See ongi valitud selliselt, et seda on reaalselt koolikeskkonnas katsetatud. Ka Austrias ja Saksamaal on see koolis läbi katsetatud," lisab Kadastik. "Edaspidi tahame lastele anda testid koju kaasa, et teeksid selle juba kodus ära."

Kodus testimiseni loodab ministeerium jõuda paari nädalaga - just nii kaua võiks testimisega harjumine ja vilumuse saavutamine aega võtta. Kui esimesed kaks nädalat tehakse teste kolm korda nädalas - esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti -, siis seejärel on lootus üle minna kahele testipäevale nädalas.

"Kui tulemus on negatiivne, tuleb laps kooli, kui positiivne, võtab ta juba perearstiga ühendust, et panna PCR-testile aeg," kirjeldab Kadastik edasist protsessi.

Esimene laadung teste on Eestis juba kohal, sel nädalavahetusel toimub testide logistika, et need jõuaksid kõigisse koolidesse enne esmaspäeva kohale.

"Neist jagub kindlasti esimeseks nädalaks, järgmise nädala jooksul tuleb teine ring, et koolidel novembrikuu varu oleks olemas," ütleb Kadastik.

Ka juhend on koolidele välja saadetud. Selle järgi peab lapsevanem, kes ei soovi oma lapse testimist, sellest koolile teada andma. Siiski ei takistata koolis käimist ka nendel lastel, kelle pere testimisest keeldub.

"On äärmiselt kurb, et laps võib pliiatsit suhu panna, aga testi teha ei või – see on sama raskusastmega tegevus," ütleb Kadastik. "Loomulikult lubame ka need lapsed lapsed kooli, aga eesmärk on hoida koolid avatud, siis saame nakkusahelatele võimalikult kiiresti ligi. Kõik distantsõpped on ikkagi äärmuslikud meetmed."

Koolidele on olnud keeruline tuvastada nakatunud lapsi ja nende lähikontaktseid, sest terviseamet peab seda delikaatseteks terviseandmeteks. Nii istuvad koolid pimeduses. Terviseamet ei ole oma seisukohta vahepeal muutnud.

"Tegeleme taustal sellega, et see info oleks võimalikult kättesaadav koolile, sest info mittejagamine riivab laste õigusi rohkem kui selle jagamine. Eesmärk on, et info liiguks lihtsamini, lähikontaktsete teavitamine toimuks nime alusel. See tekitab rohkem ebavõrdsust, kui õpetaja laseb klassis käed tõsta, et kes on vaktisneeritud, kui et ta ette juba teab," leiab Kadastik. "Esimene kaks nädalat testime kõiki. Hiljuti läbipõdenud võivad olla jääkpositiivsed, neid me ei saada koju, neil pole ka mõtet testi teha."