Kersna: kiirtestimise esimene päev läks kardetust ladusamalt

Foto: ERR

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kiirtestimise esimene päev koolides läks kardetust ladusamalt. Ministeeriumi küsitletud koolides tuvastati esmaspäeval 54 koroonapositiivset.

Tuleb möönda, et olukord on väga segane. Mis tänase päeva õppetund on?

Tegelikult läks oluliselt ladusamalt, kui me arvasime. Siiski, kõikides koolides peaksid olema testid olemas. Me viisime koolidesse teste ka nädalavahetusel. Ja kui kooli kontakt ütles, et kedagi ei olnud nädalavahetusel teste vastu võtmas, siis need läksid lähimasse pakiautomaati. Ju siis need koolid ei ole pakiautomaadist veel oma teste ära võtnud.

Aga väga palju on tulnud positiivset tagasisidet. Me helistasime haridus- ja teadusministeeriumis 54 koolijuhile üle Eesti ja sellise lühikese kiire uuringu tulemus ütleb seda, et 70 protsenti nendest koolidest tegid täna testi ja 54 positiivset tulemust näitasid kiirtestid kokku.

Aga mis see kriitika oli?

Kriitika oligi see, et nagu me uudistes ka kuulsime, siis teste jõudis vähe. Aga neid jätkuvalt tuleb juurde koolidesse. Meil on väga selgelt olemas testid novembri lõpuni ja siis me juba teeme uue hanke.

Kas koolidel on vabad käed, kuidas testimist läbi viia, sest koolid on väga erinevad – väikesel koolil on lihtsam. Suurtel koolidel on lihtsam, kui õpilased teevad neid asju kodus? Kas koolid saavad ise otsustada, kuidas nende testidega käituda?

Ma täna õhtul kohtusin koolijuhtide ühenduse juhatusega ja ka nende soovitus oli, et me võiksime anda koolijuhile paindlikkust otsustada, kes saavad teha teste kodus, kes võiksid jätkuvalt teha teste koolis. Näiteks gümnasistide puhul on täiesti arusaadav, et miks me peaksime neid koolis testima, kui tegemist on suurte inimestega, nad saavad kindlasti hästi hakkama ka kodus testimisega. Ja oluline on see, et kõik koolijuhid, kellega me oleme suhelnud ja koolijuhtide ühendus samamoodi, ütlevad, et tegemist on väga hea meetmega selleks, et hoida koole lahti ja see meie ühine eesmärk on.

Miks see testimine jäeti vabatahtlikuks?

Tänase küsitluse põhjal üldiselt on ikka väga vähe neid, kes on keeldunud, et laps koolis testib. Euroopas on eri praktikaid. Valdavas enamuses koolides, kus testimist läbi viiakse, on see vabatahtlik. Aga näiteks Austrias ja mõnel Saksamaa liidumaal on see kohustuslik ja need, kes kiirtesti ei tee, on kodus koduõppel. Nii et on erinevaid lähenemisi.

Mulle tundub, et on täna ühiskonnas väga palju pingeid ja ma ei tahaks tekitada lisapinget. See on usaldusmeede selleks, et me avastaksime võimalikult kiiresti võimalikud viirusekandjad ja tänane päev näitas, et me tõesti suutsime selle skriininguga ka teha.

Kas kiirtestide uus hange tuleb teistel tingimustel, sest nüüd tehti ilma hanketa see ost ja on väga palju kriitikat, et on valed testid, liiga kallid testid ja läbipaistvust on vähe?

Me pidime leidma endale koostööpartneri väga kiiresti, sest teisipäeval valitsus selle otsuse tegi. Me tegime hanke, aga läbirääkimistega hanke ühe ettevõttega, kes on täna koolis piloteerinud selle testi kasutamist ja neid teste kasutatakse ka Saksamaal ja Austrias. Aga novembris kindlasti mitme tootjaga läbirääkimisega.

Kas te survestate ka Tallinna linna, et Tallinna linna koolid ei oleks kaua kaugõppel?

Kindlasti me vaatame seda väga kriitiliselt ja (õiguskantsler) Ülle Madise on ka öelnud, et tegelikult ei ole seadusega kooskõlas vaktsineeritud õpilaste distantsile saatmine.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: