Lisaks esitati kahtlustus 66-aastasele Nataliale, kes koos Sergeiga osales inimeste mõjutamises, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Valimiskomisjoni andmete järgi on kahtlustatava poliitiku näol tegemist 1978. aastal sündinud Sergei Gorlatšiga, kes pääses Narva volikokku Katri Raigi nimekirjas. Reformierakonda kuuluv Gorlatš on olnud Narva abilinnapea. Gorlatš kogus valimistel 408 häält.

Esialgsetel andmetel pakuti ligi 40 Narva elanikule väljasõitu, mis hõlmas giidiga jalutuskäiku pargis, spaakülastust, piknikueinet ja transporti. Seni kogutud tõendite kohaselt rahastas seda kõike Sergei, kes tegutses omal initsiatiivil ja ilma erakonna või valimisliidu teadmiseta.

Väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja PIN-koodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti.

"Hääletamine toimus bussis, arvutis, see oli kõigile inimestele, kes seal kohapeal olid, avalik. Samuti viibis antud poliitik hääletamise juures, mis kindlasti ei kvalifitseeru valimise vabadusena, vaid tekkis inimestel teatud kohustus," selgitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp "Aktuaalsele kaamerale".

Inimestel, kes ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu oma häält anda ei saanud, paluti seda teha hiljem valimisjaoskonnas.

"Seal bussis viibis kokku 40 inimest ja kõigil neil ei olnud võimalust sealsamas hääletada. Ligi pooled said oma hääle anda tollel väljasõidul," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel.

Kübarsepa sõnul kogus politsei valimistele eelnevalt ja valimiste ajal aktiivselt infot võimalike pettuste kohta, niisamuti anti politseile võimalikest rikkumistest teada.

Rüütel rõhutas, et seaduse järgi on valimisvabaduse rikkumine juba mistahes hüve lubamine tingimusel, et inimene annab oma hääle lubaja soovitud kandidaadi kasuks või hoopis loobub valimistel osalemisest.

"Antud menetluse puhul ei seisne asi aga vaid lubamises, vaid ka juba hüve andmises, kuivõrd inimesed said käia tasuta spaas. Ebaausate võtetega võimu juurde saanud inimene on väga suureks korruptsiooniohuks, mistõttu oli käesoleval juhul äärmiselt oluline reageerida operatiivselt," selgitas Rüütel.

Katri Raik ütles portaalile rus.err.ee, et esialgu käib jutt siiski kahtlustusest ning esmalt soovib ta Gorlatšiga rääkida. "Kui kahtlused leiavad kinnitust, siis loomulikult peab ta linnavolikogust lahkuma ja oma mandaadist loobuma. Tema asemele tuleb järgmine kandidaat nimekirjast," ütles Raik.

Teisipäeval pidid Katri Raigi nimekiri ja Eesti 200 allkirjastama Narva koalitsioonileppe, ent Gorlatši kinnipidamise tõttu lükkus see teadmata ajaks edasi.

"Selles olukorras, kus nii palju küsimusi on õhus, ei ole mõistlik koalitsioonilepingut sõlmida," sõnas Raik.

Eesti 200 üks võtmeisikuid Narvas Denis Lartšenko ütles portaalile rus.err.ee, et uudiste valguses tuleb korruptsiooni puudutavad punktid üle vaadata. Teisipäeva õhtul plaanivad erakonna esindajad kohtuda ka Katri Raigiga, et arutada, kuidas edasi tegutseda.

Valimisvabaduse rikkumise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.