Simson: kliimalubadused näitavad, et riigid mõistavad rohepöörde olulisust

Foto: ERR

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul näitavad riikide lubadused kliimaneutraalsuse osas, et meetmete olulisusest on aru saadud. Kõrgete energiahindade pikaajaline lahendus on fossiilkütustest loobumine, rääkis Simson "Esimeses stuudios".

Simsoni sõnul on Euroopa eesmärk Glasgow kliimatippkohtumisel leida liitlasi varasemate kokkulepete täitmiseks, mitte uute ambitsioonide väljapakkumine.

"Me peame leidma lahendusi, kuidas energiatarbimist nii korraldada, et ei tuleks puudujääke, ei tuleks katkestusi, aga et näiteks Euroopas, kus 75 protsenti heidetest tuleb sellel viisil, kuidas me energiat toodame või tarbime, ikkagi muutus tuleks," ütles ta.

Simson märkis, et Euroopa Liit peab oma eesmärke tõstma aastaks 2030, et kliimasoojenemisega 1,5 kraadini jõudmine tunduks reaalne.

Kuigi mõne riigi lubadused kliimaneutraalsuse poole liikumises jäävad väga kaugele, siis Simsoni sõnul näitab juba eesmärgi seadmine, et meetmete olulisusest saadakse aru ning see on esimene samm selles suunas liikumisel.  

"Saudi Araabia andis lubaduse muutuda kliimaneutraalseks aastaks 2060. Kui seda üks suur naftaekspordist sõltuv riik lubab teha, siis ta saab aru, et see on midagi, ilma milleta oma tulevikku planeerida ei saa," ütles Simson.

Simson märkis, et Hiina on valmis õppima teiste kogemusest ja teab, millised on ta nõrkused, nagu näiteks kehv elektrivõrgu disain. Hiina on ka suuresti sõltuv fossiilsete kütuste impordist ning kui Euroopa pealt on näha, et seda saab asendada taastuvenergiaga, siis võivad nad seda kasutada konkurentsieelise saavutamiseks.

Euroopa ambitsioonidele rohepöördes andis koroonakriis Simsoni hinnangul pigem tuge, kuna sundis kriisist targemalt välja tulema kui möödunud finantskriisist ja andis võimaluse kokku leppida rohepöörde jaoks vajalikes lisaressurssides.

Energiahindade ebatavaliselt kõrge tase ei mõjuta vaid Euroopat, vaid kõiki riike, kes sõltuvad fossiilkütuste impordist. "90 protsenti [Euroopa] maagaasist on imporditav. See kriis, see praegune kõrge hind, ei ole midagi Euroopale omapärast, see on ka kõigis teistes riikides, kes sõltuvad fossiilsete kütuste impordist, sama olukord," ütles Simson.

Gaasi järgmise päeva turuhinna börsil on üles löönud nõudluse kasv Aasiast. "Aasia taastus kriisist kiiremini kui võib-olla aasta alguses oleks osanud ette aimata ja tõepoolest kõik LNG laevad on suuna võtnud Hiina poole, sest ta maksab lihtsalt kõrgemat hinda," ütles Simson.

"Mis puutub Euroopasse, siis lisaks LNG-le loomulikult suure osa meie tarbimisest katab ära torugaas, see on kaetud pikaaegsete lepingutega, aga ta on ühenduses koefitsiendi näol turuhinnaga. Kui räägime Euroopa gaasiturust, siis me jälgime, mis seisus on laovarud ja valdavas osas nendes riikides, kellel üldse varumise võimsust on – igas riigis ei ole gaasiladu, nagu ka Eestis – siis ladu on tavapärases täituvuses, aga mõned eraettevõtted, nagu Saksamaal ja Austrias Gazpromi omanduses olevad laod, on tavapärasest vähem täidetud. Venemaa seletab, et on täitnud esmalt enda laod ja nüüd asub täitma Euroopas asuvaid ladusid, aga ladu tegelikult katab ainult 20 protsenti meie aastasest tarbimisest," kirjeldas Simson.

Simsoni sõnul ei saa praegu öelda, et tegemist oleks Venemaa poolse manipulatsiooniga. "Tõsi ta on, me jälgime ka kui on pikaajalised lepingud ja neid ei täidetaks, mis ei ole praegusel hetkel tõestust leidnud."

Pudelikaela gaasi Euroopasse transportimisel Nord Stream 2 puudumisel ei ole, sest gaasi oleks saanud tarnida ka läbi Ukraina.

Kõrgete energiahindade osas julgustab Euroopa Komisjon võtma riike ette kiireid meetmeid, et selle talve kõrged küttehinnad teha tarbijatele talutavaks. "Nüüd saavad kõik riigid otsustada, mida nad tahavad teha. Mõned asjad on Eesti juba enne ära teinud – näiteks elektrile miinimumaktsiisi kehtestamise," ütles Simson.

Mõned riigid on andnud ette miinusarvet, mõned maksavad otsetoetusi või katavad tagantjärgi hinnatõusu. "Ma arvan, et see on ka mõistlik, et Eesti ei pidanud enam nii kitsalt toetuse saajaid silmas nagu toimetulekutoetus, vaid laiendas seda seitse korda. Paljud inimesed, kes näevad kõrgemaid hindu, saavad detsembrist küsida kompensatsiooni hinnatõusu leevendamiseks," ütles Simson.

Simsoni sõnul on teatav loogika ka käibemaksu langetamise taga, kuna riik saab kõrge hinna pealt makstavast käibemaksust lisatulu, millega ei olnud varem arvestatud. "Seal isegi ei ole ära antavat tulu, mida planeeriti, sest keegi ei planeerinud aasta alguses elektrihinda sellisele tasemele," ütles Simson.

Euroopa Liidu liikmesriigid on lubanud saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, mis tähendab ka põlevkivienergiast loobumist. Simson märkis, et põlevkivist loobumiseks on piisavalt aega ja põlevkivitööstuse asemele tulevad aja jooksul teised töökohad.

"Mul on näide suuremast riigist, kus aastal 1990 oli 400 000 kaevurit, nüüd on alles jäänud 100 000 kaevurit, see on Poola, kes oma ametiühingutega sõlmis lepingu, et aastal 2049 söekaevandused Poolas saavad otsa. Ma arvan, et on vähe neid ameteid, kellele antakse 30 aastat ette teada, et sul on 30 aastat kindel tööleping," ütles ta.

Asemele tulevad teised töökohad ja seda toetatakse õiglase ülemineku fondiga. "Ei ole juhtunud seda, et kui meil on säästvamad ja puhtamad lahendused, et see meile tervise ja majanduse mõttes halba teeks," ütles Simson.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: