Eelmisel nädalal tehti Eestis 57 434 koroonatesti. Testidest osutus positiivseks 21 protsenti, mida on nelja protsendi võrra rohkem kui üle-eelmisel nädalal.

Suurim positiivsete testide osakaal on Viljandimaal (28,4 protsenti), Pärnumaal (27,9 protsenti) ja Põlvamaal (27 protsenti).

Nakatumiskordaja R püsib üle Eesti 1,2 piires. R on selgelt kasvutrendis Põhja regioonis (1,12-lt 1,2-le) ning Lõuna regioonis (1,14-lt 1,2-le). Lääne regioonis oli R-i kasv väiksem (1,18-lt 1,2-le) ning Ida regioonis püsis eelmise nädalaga sarnasel tasemel Ida regioonis (1,18).

Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arvu, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge.

Nakatunute hulk püstitab rekordeid

Haigestumus kasvab kõikides maakondades. Haigestumise kiiret kasvu täheldas terviseamet Saaremaal (87,9 protsenti), Hiiumaal (52,1 protsenti) ja Läänemaal (51,5 protsenti).

Rekordilised haigestumise näitajad registreeriti taas Põlvamaal (nakatumisnäitaja 2722,4) ning Pärnumaal (2459,8). Sel nädalal lisandus veel Viljandimaa (2318) ja Järvamaa (2157,5).

Kuna R on endiselt üle ühe, on oodata järgmistel nädalatel nakatumiste kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib oodata rekordiliselt üle 13 000 nakatunu nädalas.

Uued piirangud kehtestati liiga hilja

Eelmisel nädalal kasvas haigestumine kõikides vanuserühmades, välja arvatud 10–14 aastat. Suurim oli kasv vanuserühmas 75–79 aastat (64 protsendi võrra), 80+ (60 protsendi võrra), 20–24 (50 protsendi võrra) ning 0–4 (45 protsendi võrra).

Endiselt suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.

Terviseameti hinnangul kehtestati piirangud liiga hilja ning haigestunute arv ja levik on väga ulatuslikud. Eelnevate kogemuste alusel saab öelda, et lühikese koolivaheaja järel R suureneb.

Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, kuna eakate hulgas on suur haigestunute kasv.

Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 600-ni, novembri keskpaigaks kuni 740-ni ja novembri lõpuks kuni 800-ni. Selle valguses oleks seda kasvu pidurdumiseks kohe vaja.

Nakatumiskohad on jäänud samaks

Eelmise nädalaga võrreldes on nakatumispaigad jäänud peamiselt samaks: teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (nakatumine suurenes 38,4protsendilt 41-ni). Lasteasutustes ja koolides nakatumine vähenes (15,8 protsendilt 7,9-le).

Tööl nakatus 7 protsenti (nädal varem 8), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 5,2 protsenti (eelmisel nädalal 3,9). Tutvusringis nakatus 2,7 ja välismaal 2,2 protsenti.

Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.

Nakatumiskoht on teadmata 26,3 protsendil juhtudest.

Kollete arv kasvab ja on seotud koolidega

Eelmisel nädalal lisandus juurde 14 uut kollet ning koldeid on nüüd kokku 230. Enamik koldeid oli seotud koolidega ning valdavalt on neis nakatunud õpilased. Kumulatiivne nakatunute arv kõigis kolletes oli 4399 (eelmisel nädalal 3722).

Uusi juhte on viimase kümne päevaga lisandunud lasteasutustesse 641 ning hoolekandesse 594. Tervishoiuasutuste kolletesse lisandus 97 juhtu.

Jälgimisel olevate koolide kollete hulk on püsivalt kõrge ja suurenemise tendentsiga. Eelmisel nädalal oli jälgimisel koolides 131 kollet (nädal varem 125). Koolide koldeid on kõigis regioonides, kuid enamik neist Põhja regioonis.

31. oktoobri seisuga on terviseametis jälgimisel 32 hoolekandeasutuste kollet. Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 880 inimest (nädal varem 327). Enim on hoolekandeasutuste koldeid endiselt Lõuna regioonis, kuid üha sagedamini tuvastatakse koldeid kõigis regioonides. Enamasti nakatuvad kliendid.

Möödunud nädalal nakatus 285 hoolekandeasutuse elanikku. 14 elanikku hospitaliseeriti ning suri kolm.

Nädalaga registreeriti 250 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga ei ole sisse toodud juhtude osakaal oluliselt muutunud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Türgis (65), Venemaal (38) ja Soomes (35).

Nädalaga kasvas hospitaliseeritud eakate arv

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 70 aastat. Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 76,9 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga aga kasvas hospitaliseeritute hulgas 70–79-aastaste inimeste osakaal, samas vähenes kuni 39-aastaste osakaal.

Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku haiglaravil olevatest patsientidest.

Eelmisel nädalal suri 69 inimest vanuses 35–97 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.

Vaktsineerimine kulgeb üha suurema hooga

Möödunud nädalal kasvas oluliselt manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 44 451 doosi (üle-eelmisel nädalal 32 402 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 44 322 inimest ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 61 inimest.