Uue piirangute paketi kallal veel töö käib, kuid reedeks peab see valmis saama.

"See pakett peab olema selline, mis 100 protsenti töötab ja siin ei ole enam aega katsetada, loota, et huvitav, kas töötab või ei tööta. Ta peab 100 protsenti töötama. Ja tõenäoliselt ta on karm," rääkis Härma "Esimeses stuudios".

Ta kinnitas, et terviseamet teeb ettepaneku teha osades valdkondades jälle sulgemisi.

"Meil on selged probleemid praegu teadmata nakatumisega, meil on perekontaktid, kes levitavad nakkust, meil on probleem lastega, koolidega. Seega nendesse valdkondadesse tuleb suunata need ettepanekud ja meetmed," selgitas ta.

Saatejuht küsis, kas on võimalik ohutult korraldada suurüritusi, mis lähemal ajal planeeritud on. Härma sõnul on see võimalik ning suurem probleem ongi väikeste üritustega.

"Saab korraldada väga hästi. Tegelikult see on täiesti hämmastav, kui hästi erasektor praegu on suutnud üritusi korraldada ja just selliseid suuri üritusi. Nad on väga hästi läbi mõeldud ja sellel osaledes võib tunda ennast turvaliselt.
Aga pigem meie mured on just väiksemate üritustega, mis korralduste järgi on alati lubatud olnud. Need piirid ei ole väga selged olnud. Üldjuhul sellised suurüritused, mille jaoks on vaja valitsuse eriluba, on väga hästi läbi mõeldud ja selles mõttes mina väga ei muretse," rääkis Härma.

"Ta loomulikult saadab ühiskonnale signaali, et kuidas selliseid asju lubatakse, aga tegelikult see korraldus on väga põhjalik seal taga," lisas ta.

Koolide lahtihoidmine on Härma sõnul praegu eesmärk, kuid kas seda suudetakse lõpuni ka reaalselt teha, pole kindel.

"See sõltub sellest, kas olemasolevad meetmed töötavad. Me näeme seda kahe nädala jooksul. Kui nad ei tööta, siis tõenäoliselt mingisugune meede tuleb ka laste ja koolide suhtes rakendada. Kui lühiajaliselt, ma veel ei oska ennustada, aga ka selged probleemkohad meil praegu noored on ja sinna suunas me peame praegu tegutsema, et haiglaravi ära päästa sellest mustast stsenaariumist."

Härma sõnul ei pea koolide kohta käiv meede olema just täielik distantsõpe, sest koolide olukord on erinev.

"Erinevad stsenaariumid tuleb ikka läbi mõelda ja me peame arvestama, et me vaktsineerimise osas oleme teises olukorras kui kevadel. Paljud koolid on praegu juba 80 protsenti vaktsineeritud, lastel vaktsineerimise kaitse on praegu väga hea, sest nad on hiljuti vaktsineeritud, nad ei nakatu - vaktsineeritud lapsed väga vähe nakatuvad praegu. Selles mõttes nakatumise eest nad on kaitstud. Küll aga meil on palju koole, mis on piirkondades, kus vaktsineerimine on madal, kus koolis on vaktsineeritus madal, kus on suured puhangud sees. Nii et tegelikult on piirkonnad, koolid, mis peaksid minema distantsõppele," selgitas ta.

Piirangud võivad olla veel mitmel talvel

Mari-Anne Härma hinnangul ei ole universaalsed piirangud, mis kehtivad nii vaktsineeritutele kui ka vaktsineerimata inimestele, Eestis välistatud.

"Kui me oleme ühel hetkel selle valiku ees, kas infarkti või insuldiga inimesed saavad haiglaravile või ei saa, siis ma arvan, et need prioriteedid, kas vaktsineeritud inimene peab saama baari õhtul pidutsema või ei pea saama, paneb perspektiivi paika," sõnas ta.

Ranged universaalsed piirangud ei kesta tema sõnul aga tavaliselt pikalt.

"Kui me räägime ulatuslikest piirangutest kui sellistest, siis need pole ju kunagi mõeldud pikaajaliselt kestma. Ja tegelikult, mida rangemad ja tõhusamad piirangud, seda lühiajalisemaks saab nad ju kehtestada. Kui teha selliseid poolpehmeid piiranguid, seda kauem me peame neid peal hoidma. Iseenesest, et kiiresti haigestumist alla saada, on vaja tõhusaid piiranguid. Aga sellega peab kaasas käima see, et inimesed vaktsineerivad üha rohkem ja rohkem, sest see tagab selle, et järgmine kord, kui me peame piirangutest rääkima, on võib-olla alles järgmisel talvel," rääkis ta.

Härma hinnangul võib olla vajalik piiranguid veel mitmel järgmisel aastal talveperioodil kehtestada.

"Me tõenäoliselt näeme, et ka teised Euroopa riigid, kus vaktsineerituse tase on oluliselt kõrgem kui meil, hakkavad ühel hetkel uuesti piiranguid kehtestama. See on reaalne, et see pole viimane talv, kui me räägime sellistest piirangutest. Võib-olla oleks isegi mõistlik mõelda lähima kolme-nelja aasta perspektiivis, et meil on vaja mingisugust paradigma muutust, et kui me näeme selgeid probleemkohti - on see siis laste hariduses, on see siis üritustel hajutamine, maskikandmised -, siis võib-olla ongi mõistlik võtta riigi arenguplaani see ka järgmiseks kolmeks-neljaks aastaks, et mingisugused põhimõttelised muudatused viirusteperioodil ühiskonnaelus peavadki toimuma selleks, et kõik n-ö normaalselt toimiks," selgitas Härma.

Lõuna-Eesti haiglad juba rakendavad osaliselt triaažijuhendit

Härma rääkis saates, et olukorra halvenedes võib novembri lõpus olla vajalik kehtestada haiglates tervishoiu valmisoleku kolmas tase.

"See tähendab seda, et need haiglad, mis täna veel pakuvad plaanilist ravi, kellel on võimekus pakkuda plaanilist ravi, peavad oma plaanilise ravi sulgema. Ongi olukord, kus põhimõtteliselt võib-olla mõni haigla saab veel võtta plaanilist ravi, siis nemad enam ei tohi võtta. Lihtsalt selleks, et valmis olla, et erakorralise abiga hakkama saada. Ja teine osa sellest, kui kõik haiglad juba toimetavad ainult erakorralise abiga ja ka see võimekus ammendub, siis tuleb hakata tegema triaaži põhjal otsuseid, milline erakorralist abi vajav patsient saab haiglasse, milline ei saa," selgitas Härma.

Tema sõnul Lõuna-Eesti regioon juba osaliselt rakendab triaažijuhendit.

"Kuigi see pole nende jaoks kohustuslik ja ka plaanilise ravi sulgemine pole nende jaoks kohustuslik, siis nad on juba tegelikkuses sinna kolmandasse tasemesse jõudnud, kuigi see ei ole ametlikult kehtestatud," märkis ta.