Reedel avaldatud statistika kohaselt kasvasid tarbijahinnad aastaga seitse protsenti. Elektriarved on aastaga kallinenud kodutarbijale keskmiselt 41 protsenti, gaasiarved 52 protsenti ja diislikütus 40 protsenti, loetles Samost. "Sellist hinnatõusu ausalt öeldes… pigem jäävad sellised hinnatõusud 1990. aastate esimesse poolde," märkis ta.

Samosti sõnul võivad suure hinnatõusu pikaajalised mõjud olla võrreldavad koroonakriisiga, kuigi olukord ei paista sama akuutne.

"Pikaajalised mõjud, ka lühiajalised mõjud saavad olema eelkõige poliitilised. Iga inimene vaatab oma pere-eelarvet, võrdleb sissetulekuid ja väljaminekuid ja teeb mingid järeldused selle kohta, kas tema isiklikud valikud, tarbimisvalikud, töökoha valikud on olnud õiged ja kooskõlas sellega, mida ta peab maksma," rääkis Samost, lisades, et näiteks suur gaasi- või keskküttearve võib avaldada mõju ka inimese valikule riigikogu valimistel.

Luts märkis, et praegusel valitsusel suurt seost hinnatõusuga ei ole, kuid küsimus on tulevastes maksupoliitilistes valikutes. "Nüüd on küsimus, kas tänane, võib-olla ka järgmine valitsus enne riigikogu valimisi, kas vaadatakse otsa ka nendele numbritele, mis me oleme kokku leppinud käibemaksuks. Eelmise kriisi ajal tõstsime käibemaksu 20 protsendi peale ja me oleme tublisti ettepoole astunud nendest kohustustest, mis me oleme aktsiiside jaoks võtnud. Kas me lähikuudel näeme seda arutelu ka riigikogus, et kui sellised maailmaturu hinnad jäävad pikaks ajaks, eriti nendele energiakandjatele, mida me ise ei saa mõjutada, siis kas aktsiisi tuuakse allapoole," rääkis Luts.

Samosti sõnul on poliitilised valikud paratamatu tagajärg sellele, kas valimiskasti juurde jõudnud inimeste elu on läinud paremaks või halvemaks.

Luts märkis, et järgnevate valimiste peamine teema saab olema maksudebatt, kuna maksupoliitilised küsimused mõjutavad tarbijaid varasemast rohkem nähtavalt.

Sel nädalal teatasid hinnatõusust ka kaugkütjad, hinnatõusu aluseks on imporditava maagaasi kallinemine. Samost märkis, et kaugkütjad sõltuvad gaasist erineval tasemel, mistõttu jaotub suur hinnatõus tarbijate vahel väga ebaühtlaselt.

"Tegemist saab olema olukorraga, kus erinevate omavalitsuste ja isegi sama omavalitsuse erinevate kaugküttepiirkondade või erinevate teenusepakkujate klientide vahel on käärid väga suured ja nüüd need muutuvad mitmekordseks," ütles ta.

"Kas need valikud, mis mitme aastakümne jooksus kohalikud omavalitsused oma energiatootmises on teinud – sest need kõik sünnivad koostöös kohaliku omavalitsusega, tihti kooskõlas valitsusega – kas need valikud on ikka õiged olnud? Keegi pole selgeltnägija ega näe ette, mis juhtub 10-15 aasta pärast, aga põhimõtteliselt on valik selle vahel, kas kasutada neid energiaallikaid, mille hinnakontroll on meile lähemal, nagu puiduhake, või neid, mis mille hinnakontroll on piltlikult öeldes 100% Kremlis," sõnas Samost.

Samosti sõnul tuleb energia hinnatõusu juures arutada ka kliimaga seonduvaid tasusid ning ühel hetkel tuleb Euroopa tasandil teemaks võtta ka CO2 tasu kujunemine.

Keskerakond on kodutarbijate kulude vähendamiseks toonud lõppeval nädalal korduvalt teemaks energialt käibemaksu alandamise võimaluse. "Mis puudutab käibemaksu – see on huvitav maksupoliitiline debatt, mis ees seisab," ütles Samost.

Käibemaksu langetamise pooldajate hinnangul oleks otsuse eelarvepoliitiline efekt nullilähedane. "Raske öelda, kas see on aus arvutus, tegelikkust näitab reaalne eelarvelaekumine. Aga öelda, et see on teema, mida arutama ei peaks – ma pole sellega nõus," ütles Samost.

"Kogu see ahel – ei ole nii, et see puudutab ainult ühte nurka – see puudutab kõike, olgu ta toidukaup, muud hädapärased eluks vajalikud asjad. Kui viia allapoole käibemaksu, kas kaugküttele, toidukaupadele, siis ma ei tahaks kuulda jälle neid lauseid, mida nende debattide puhul tihti kõlab, et kaupmehed röövivad selle vahelt ära," rääkis Luts. "Toidukaupade tootmises on konkurents nii karm, et seal väga naljalt sellega mängida… ma seda ei usuks," sõnas ta.