Indrek Kannik: vajadusel peavad Poola ja Leedu ka jõudu kasutama

Foto: Ken Mürk/ERR

Poola ja Leedu peavad oma piiri migrantide eest kaitsma ideaalis vägivallata, kuid vajadusel tuleb kasutada ka jõudu, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Kes need inimesed on ja mille eest nad põgenevad?

Kui vaadata siiamaani seda põgenikevoolu, mis on tekkinud Leetu ja Poolasse, siis valdav enamus neist tuleb Iraagi Kurdistanist. Ja Iraagi Kurdistan on oma regiooni kõige rikkam ja tegelikult ka kõige rahulikumas keskkonnas olev regioon - sõda pole seal olnud esimesest Lahesõjast 1991. aastast alates. Nii et tegelikult mingit otsest põhjust neil põgeneda ei ole. See ei ole võrreldav 2015. aasta olukorraga, kus inimesed tulid Süüriast tõepoolest kodusõja eest ära.

Videopilt näitab, justkui oleks seal olukord üsna ärev - seal ei ole enam sadu inimesi, vaid tuhandeid. Kuidas nendega käituda - valgetes kinnastes või kuulidega?

Ideaalis tuleks proovida käituda vägivalda kasutamata. Aga ma arvan, et Poola või Leedu, nagu iga riik, peavad oma piiri kaitsma. Kui nad lasevad ühe korra n-ö massilise läbitormamise läbi, siis tuleb ka teine, kolmas ja neljas kord. Vajadusel tuleb jätta ka jõuvahendid endale lauale.

Mida Euroopa Liit peaks tegema? Kuidas Valgevenet mõjutada?

Euroopa Liit on üht-teist teinud. Iraak vähemalt otselennud Valgevenesse lõpetas ära ja see oli üks, millega kõige rohkem neid inimesi kohale jõudis. Aga läbi Dubai ja Istanbuli on jätkuvalt inimesi juurde tulnud, mujalt tõenäoliselt ka samamoodi. Proovida neid riike mõjutada, see on koht, mida saab teha. Teine, pakkuda igakülgset abi Poolale ja Leedule, et nad suudaksid oma piirikaitset tugevdada, ja mingi hulk tuleb läbi nendest inimestest, siis neid võimalikult kiiresti ja hästi menetleda.

Miks Valgevenel seda vaja on?

Valgevene on suhteliselt nurka surutud. Valgevene on kaotanud oma kontaktid Euroopa Liiduga ja see on selline väljapressimise vorm sisuliselt, et kui te meile järele ei anna ja meie suhtes leebemalt käituma ei hakka, siis me kiusame teid edasi. Ja Valgevenel on toetajana Venemaa, kes küll püüab jätta muljet, et tema ei ole otseselt asjaga seotud, aga kindlasti ei teeks Valgevene seda ilma venelaste heakskiidu ja tõenäoliselt vähemalt ka luure ja vaimse abita.

Mis on Eesti huvi ja kas Eesti on andnud adekvaatset abi Poolale?

Eesti huvi on kindlasti see, et Euroopa Liidu välispiir toimiks, kuna kui ühes kohas õnnestub läbi murda, siis võib katsetusi tulla ka mujal. Me mäletame ju ka, et mõne aasta eest venelased kasutasid palju väiksemas mastaabis samasugust organiseeritud põgenikevoolu Soome ja Norra piirile. Risk on ka meie suunas olemas.

Ma arvan, et Eesti on poliitiliselt andnud adekvaatset abi ja ma usun, et teeb seda ka täna.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: