Saksamaa sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Olaf Scholz lootis ametivande anda detsembri alguses. Siiski on koalitsiooniläbirääkimiste esialgne ajakava kahtluse alla sattunud, teatas The Times.

Koalitsioonikõnelustel on parteidel üksmeel liberaalse sisepoliitika suhtes. Kõik parteid toetavad abordiseaduste leevendamist ja ametliku soo muutmise lihtsustamist. Samuti sõlmisid parteid kokkuleppe miinimumpalga tõstmiseks kolmandiku võrra. Kaalutakse söetööstuse kiiremat sulgemist. 

Scholz ja SPD tahavad jätkata Merkeli välispoliitika strateegiat. Selle eesmärk on leida õige tasakaal, kus kaitstakse Saksamaa majanduslikke huve, samas kaitstakse ka rahvusvahelisi inimõigusi. Rohelised tahavad aga Venemaa ja Hiina suhtes ajada karmimat poliitikat.

Erimeelsusi tekitab ka fiskaalpoliitika. Rohelised ja vasakpoolsed SPD poliitikud soovivad suurendada kulutusi. FDP ei toeta võlakoormuse suurendamist. 

Roheliste juht Annalena Baerbock andis mõista, et kõnelused võivad venida plaanitust pikemaks. "Me ei saa veel öelda, millal see leping valmis saab," ütles Baerbock Saksamaa ringhäälingule RBB. 

Siiski on ebatõenäoline, et kõnelused jooksevad lõplikult ummikusse. Neli aastat tagasi lahkus FDP kolmepoolsetest koalitsiooniläbirääkimistest, kus osalesid Merkeli partei ja rohelised, teatas The Times. 

Saksamaa koalitsioonikõnelustel osaleb kokku 280 läbirääkijat. Nad on jagatud 22 töörühmaks. Arutatakse üksikasju sellistel teemadel, nagu immigratsioon, perepoliitika ja digitaliseerimine. 

Saksamaal kasvab koroonaviirusega nakatunud inimeste arv. Riigi majanduse taastumist häirivad  tarnehäired ja energiahindade tõus. 

Saksamaa üldvalimised võitis SPD, neid toetas 25,7 protsenti valijaist. Merkeli kristlikke demokraate toetas 24,1 protsenti valijaist, mis on CDU-CSU aegade halvim tulemus. Kolmanda koha saavutasid 14,8 protsendiga rohelised. Järgnesid vabad demokraadid (FDP) 11,5 protsendiga.

Valimisosaluseks kujunes 76,6 protsenti.