Naisele on kahtlustus esitatud ametialases võltsimises ja altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse kohaselt väljastas meditsiinitöötaja Covid-19 immuniseerimise tõendeid vaktsineerimata inimestele ning võttis selle eest altkäemaksu.

Esialgne kahtlustus puudutab ligi 20 episoodi, kuid menetluse käigus võib see arv muutuda.

Ühtlasi pidasid politseinikud kinni viis vahendajat, keda kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises. Kahtlustuse kohaselt aitasid nad meditsiiniõel leida kliente, kes oleksid valmis võltsitud immuniseerimise tõendi eest maksma.

Edasise menetluse käigus selgub, mitmele inimesele esitatakse kahtlustus altkäemaksu andmises.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul kasvas piirangute karmistamisel nõudlus võltsitud vaktsineerimistõendite järele, näiteks otsisid inimesed sotsiaalmeedias kontakte ja võimalusi tõendi hankimiseks.

"Immuniseerimise tõend on seaduse mõttes oluline dokument, samamoodi nagu pass või ID-kaart, ning tõendi võltsimine ja selle kasutamine on seaduse rikkumine. Vaktsineerimine on praegu ühiskonnas väga aktuaalne teema, mistõttu püüab politsei välja selgitada, kas keegi teenib sellega ebaseaduslikku tulu või paneb toime muid rikkumisi. Töö käigus tegime kindlaks tervishoiutöötaja, kellele täna kahtlustus esitati," ütles Kübarsepp.

Tema sõnul õõnestab vaktsineerimata inimestele tõendi väljastamine kogu vaktsineerimisprotsessi ning ka piiranguid hoolikalt järgivate inimeste ja ülekoormuses töötavate arstide pingutusi.

"Me räägime praegu 20 episoodist. Kui me teame, et täna on vähemalt ühe vaktsineerimissüsti saanud 800 000 inimest, siis on see tegelikult väga väike number, aga tahaksin rõhutada, et praegu pole ka üks aktsepteeritav," sõnas Kübarsepp "Aktuaalsele kaamerale".

"Käesolevas kriminaalasjas oleme alustanud esimeste avalike menetlustoimingutega. See tähendab, et kriminaalmemetlus on hetkel sellises staadiumis, kus on juba teostatud hulgaliselt menetlustoiminguid nagu läbiotsimised, esmased kahlustatavate ülekuulamised. Kuid ees on veel mitmeid kahtlustatavate ehk siis näiteks altkäemaksu andjate ülekuulamisi kui ka tunnistajate ülekuulaminsi," rääkis kriminaalmenetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Triinu Olev "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul kaalub prokuratuur eeluurimise ajaks meditsiiniõe ametist kõrvaldamise taotlemist.

"Tõendite kogumise kõrval on edasise uurimise ajal oluline tagada, et kõnealune tervishoiutöötaja ei saaks jätkata immuniseerimise tõendite väljastamist inimestele, kes vaktsiini tegelikult ei saa. Sel põhjusel kaalub prokuratuur uute kuritegude toimepanemise vältimiseks taotleda kohtult naise ametist kõrvaldamist eeluurimise ajaks," sõnas Olev. Kui kohus taotluse rahuldab, ei või naine käimasoleva menetluse ajal ühtegi tervishoiuteenust osutada.

Menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

"Pealtnägija" panustas uurimisse infoga

Ats Kübarsepp rääkis prokuratuuri heakskiidul juhtumist "Pealtnägijale". Harukordne kokkulepe rääkida uurimisest, kui see on alles nii toores, sündis kahel põhjusel. Esiteks mängis "Pealtnägija" panustatud informatsioon arvestatavat rolli kahtlustuse koostamisel. Samuti tahavad võimud saata jõulise avaliku sõnumi, et võltsitud vaktsiinitõendite äril ollakse jälil.

Kübarsepp selgitas saates, et politsei märkas suurt huvi kasvu võltsitud vaktsineerimispasside vastu pärast piirangute karmistamist. "Kas seal on 20 episoodi või 50 episoodi, tähtis, miks me reageerisime kiiresti, on see, et selline tegevus tuleb külmutada," rääkis Kübarsepp.

"Pealtnägija" oli selleks ajaks samu jälgi ajanud ligi kuu. Esimesed vihjed libavaktsineerijatest laekusid toimetusse sügise hakul. Avalikkuses räägiti samal ajal, kuidas internetis on võimalik genereerida valetõend kas või Adolf Hitleri nimel või kuidas Lätis avastas politsei fiktiivseid süste tegeva grupi, aga Eestis tundus selline oht esialgu vaid teoreetiline.

Aga sedamööda, kuidas koroonanäitajad oktoobris halvenesid, mitmes organisatsioonis immuniseerimine sisuliselt kohustuslikuks tehti ja kiirteste enam ürituste sissepääsul ei aktsepteeritud, tõusis ka ahvatlus petta. Jutud, et kusagilt on võimalik saada tõend ilma tegelikult süsti tegemata, jõudsid mitte ainult politsei, vaid ka perearstide seltsi ja terviseameti kõrvu.

"Meil on oma koroonagrupp perearstide seltsis, kus me oleme põhimõtteliselt ööpäevaringselt chat'is selleks, et olla viimaste asjadega kursis ja seal me ikkagi vahetame ka infot selle kohta, mis on imelikku teoksil, kus toimuvad sellised teised või kolmandad rikkumised. See on sealt läbi jooksnud," selgitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Le Vallikivi.

"Kes räägib enda perearsti kohta vihjeid, kes ütleb, et kuskil turul kuulsid, et selline asi on - selliseid vihjeid aeg-ajalt ikka tuleb," ütles terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

"Ja võib-olla menetluslikult ongi keeruline see, et tegemist on patsiendi ja meediku omavahelise suhtega, mis siis toimub kinnises ruumis enamasti ja mõlemad osapooled on huvitatud, et see tõde ei tuleks päevavalgele," ütles Kübarsepp.

"Pealtnägija" eksperiment

Oktoobri lõpus jõudis "Pealtnägijani" näiteks telefoninumber, mille kaudu väidetavalt libavaktsineerija jutule pääseb. "Pealtnägija" võttis temaga ühendust. Vastaspool võttis soovi teatavaks ja palus üle minna teise sõnumikeskkonda, kus vestlust on raskem pealt kuulata. Kaudsed tõendid viitavad, et salapärane suhtluspartner on otsekontakt ühe tervisekeskuse töötajani ja ainuüksi see, et ta "Pealtnägijaga" säärasel moel suhtles, tekitas kahtlusi. Tehing aga takerdus, sest vastaspool nõudis konkreetselt soovitaja nime, mida "Pealtnägijal" anda polnud.

Novembri alguses laekus toimetusele uus vihje. Selles öeldi, et kodudes vaktsineerimas käinud õde või arst müüb vaktsiini tegemata vaktsiinipasse. 

Taas käis jutt mitte niisama naljapaberist, vaid dokumendist, mis justkui ametlik ja läheks kõigis kontrollides läbi kui ehtne. Vihje kohaselt maksab selline dokument 500 eurot ja selle saab kätte isegi otseselt kohtumata.

"Vahendajaks antud kaasuse puhul vist mingi spordiklubi treener. /.../ Kes see arst/õde on, seda ma ei tea," ütles vihje andja.

"Kui me kujutame ette, et näiteks seesama inimene töötab kas näiteks kiirabis, kellel on see võltsitud tõend, et ta saaks seal töötada või ta töötab lasteaias või koolis või toidupoes, siis see on selline kahejalgne bioloogiline pomm ja keegi isegi ei oska halba aimata," kommenteeris Le Vallikivi. 

Politsei pidas meditsiiniõe ja väidetavad kaasosalised kinni

"Pealtnägijal" õnnestus kätte saada üks väidetavalt selle skeemiga, altkäemaksu abil saadud vaktsineerimistõend. Dokument, justkui oleks inimene saanud ühedoosilise Jansseni vaktsiini, on väljastatud Tallinnas elavale 37-aastasele naisele, kes avalikel andmetel töötab väliselt väga viisakas rahvusvahelise taustaga ettevõttes, kus teenindatakse ka kliente.

Selleks hetkeks oli "Pealtnägijal" tekkinud kontakt ka keskkriminaalpolitseiga, kes teatas, et saatemeeskond on õigetel jälgedel, aga palus natuke tagasi hoida, kuniks nad oma toimingud ära teevad.

Nädal hiljem ehk 10. novembri hommikul peetigi kinni meditsiinitöötaja, kes oli selle sama väidetavalt fiktiivse tõendi taga, ning tema väidetavad kaasosalised.

"Eks tegemist on tavalise turusituatsiooniga. Kui on nõudlust, on ka pakkumist. Tegelikult see info levib suuresti suust suhu ja kui keegi on sellist teenust kasutanud, siis kindlasti ta annab sellest teada ka oma sõpradele ja tuttavatele," selgitas Ats Kübarsepp.

Kahtlustuse keskmes on keskealine vene keelt kõnelev naine, kes ei töötanud ühes perearstikeskuses või haiglas, vaid väikeses firmas hooldusõena ehk tema töö oligi kriisi ajal muu hulgas eakaid ja voodihaigeid kodus vaktsineerimas käia.

Kübarsepa sõnul vastas tegevus "Pealtnägijale" laekunud vihjele, mis tähendab, et huvilised jõudsid meditsiiniõeni vahendaja kaudu ja enamiku klientidega ta ise ei kohtunudki.

"Mitte keegi ei taha kuriteoga vahele jääda, kindlasti kasutatakse vähemalt elementaarsel tasemel konspiratsioonivõtteid. Sellisel tasemel, et keegi tuleb kellegi juurde, et kuule sõber, kas sa süsti tahad, seda kindlasti ei toimu. /…/ Seda, et selle vastu huvi tuntakse, oleme me märganud rohkem ja see võis toimuda erinevalt. See võis toimuda kohtumisel tänaval, saades kokku juhuslikult, see võis toimuda ka erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel jne," rääkis Kübarsepp.

Esialgsetel andmetel naisel kaastöötajad suhtlesid klientidega ja vahendasid altkäemaksu, nende seas oli näiteks Lasnamäe jõusaalitreener, kelle kaudu liikus tõend, mis "Pealtnägija" valdusesse jõudis.

Et vaktsineerimine põhineb usaldusel ja keegi tegelikult süsti hetkel kõrval ei seisa, siis oli meditsiiniõel lihtne sisestada digiloosse altkäemaksuandja isikukood ja süst tegelikult kas või kraanikausist alla lasta.

"Kui on olemas selline inimene, ükskõik, kas arst või õde, mul on temast väga kahju, sest ta on oma tulevikku igaveseks rikkunud, oma maine igaveseks rikkunud, astunud meditsiinitöötaja eetika vastu ja muidugi lisaks korda saatnud ka kriminaalkuriteo," kommenteeris Vallikivi.

"Meil on olemas tervishoiuteenuse osutajad Eestis, kes tegelikult ei hooli inimeste tervisest, kes teevad seda raha teenimise eesmärgil. Ainult see paneb mõtlema, et kas need tervishoiuteenuse osutajad - neid on tõenäoliselt mõned üksikud -, nendel on ka teised otsused, mida nad nii-öelda inimeste ravimisel teevad, kas need lähtuvad patsiendi huvidest või see lähtub arsti enda huvidest," rääkis Härma.

Karistada võivad lisaks medõele saada ka võltsitud passi ostjad

Kui algselt tegi vaktsineerija valetõendeid poolmuidu, siis uurimise andmetel kriisi edenedes hinnad tõusid ning ulatusid kuni 500 euroni. Summa tuli tasuda ette, edastada isikukood ja juba järgmisel päeval vaatas digiloost vastu märge, et vaktsiin on tehtud. Üldjuhul inimene ise ei teadnudki, kes ja kuidas märke tegi.

Vahendajate ja meditsiiniõe näol ei ole tegemist põhimõtteliste vaktsineerimisvastastega. Hooldusõena teenis ta ametlikult üle Eesti keskmise palga, aga pettuse peamine motiiv näib olevat siiski lihtne lisaraha.

"Millisest karistusest me räägime? Me räägime täna kõigepealt sellest, et vaktsineerimispass on ametlik dokument ja ametliku dokumendi võltsitud dokumendi väljastamine on karistatav. Samuti on karistatav altkäemaksu võtmine, mis on karistatav suure määraga ja karistus järgneb pigem läbi selle paragrahvi. Ja karistus on sellise rikkumise eest ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vabaduse kaotust," rääkis Kübarsepp.

"Siinkohal võib-olla olulisem külg on isegi see, et tegemist ei ole mitte niivõrd ainult ebaseadusliku teoga, vaid pigem väga ebaeetilise teoga. Siinkohal võib-olla ongi sõnum kõigile, kes midagi sarnast planeerivad: palun ärge mängige teiste inimeste saatuse ja enda tervisega. Me oleme täna väga motiveeritud selliseid juhtumeid tõkestama ja menetlema," lisas ta.

Ka vahendajad saavad kahtlustuse. "Altkäemaksu vahendamine on samamoodi seadusega karistatav ja me esitame neile kahtlustuse," sõnas Kübarsepp.

Ta selgitas, et ka vaktsineerimispassi ostjad panevad toime kuriteo ja tõendamise korral võib oodata neid karistus. "Kõigepealt peavad inimesed endale ikkagi aru andma, et tegemist on kuriteoga, tegemist on altkäemaksu andmisega. Ja teiseks, selline tegu õõnestab kogu vaktsineerimist üleüldse. Samamoodi arste ja isikuid, kes järgivad piiranguid," rääkis Kübarsepp.

Kuna vaktsineerimine on nii ulatuslik, surve tugev, aga samas süsteem rajaneb usaldusel ja eetikal, siis kahtluste kohaselt polnud loos kõne all olev seltskond ainus. Nii politseil kui ka "Pealtnägijal" on konkreetseid vihjeid libatõendite müüjatest veel.

"Edasi algavad tavalised avalikud menetlustoimingud, igapäevane kriminaalpolitsei töö, kuulame üle tunnistajaid, proovime leida veel rohkem tõendeid ja siis saadame selle prokuratuuri," ütles Kübarsepp.