Jaanus on saarlane, kes eelmisel sügisel nakatus Soomes töötades koroonasse, kuna Eesti kodanikuna talle Soomes vaktsiini ei tehtud. Haiguse kulg viis mehe ka Soomes haiglasse ja ta pidi hiljem veel Kuressaare haiglas ennast turgutamas käima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas on aga Jaanus jäänud meie digiriigi hammasrataste vahele sellega, et ta ei saa ei Soomest ega Eestist koroona läbipõdemise tõendit.

"Koroonapassi hakkasin küsima siis, kui ma Kuressaare haiglast välja sain. Küsisin perearstilt ja siis tuli välja, et ma ei saagi seda Eestist. Öeldi, et kuna ei ole ühtegi positiivset koroonatesti, siis nad ei saa seda mulle väljastada. /.../ Siis nad ütlesidki, et kui oled Soomes põdenud, las Soome annab. Aga Soome haiglast mulle öeldi kohe, et sa oled Eesti kodanik ja saad Eestist selle koroonapassi, et nemad ei väljasta seda Eesti kodanikule," kirjeldas Jaanus.

"Helistasin haigekassasse, helistasin terviseametisse, helistasin Soome saatkonda Tallinnas. Ei saanud midagi targemaks," lisas ta.

Ja kõik taandub ainult ühele faktile: Eesti haigusloos puudub positiivse PCR koroonatesti märge. Ja ei aita siin ei Soomes väljastatud haigusleht koroona diagnoosiga ega kohapealsete arstide diagnoos või positiivsed antikehad veres.

"Täna tõesti on nii, et Eesti tervishoiutöötajad kannavad tervise infosüsteemi neid tegevusi ja teenuseid, mida nemad on ise osutanud. Ja kui patsient on teenust saanud mõnes teises riigis, siis seda ei saa teine terviseteenuse pakkuja sisse kanda," selgitas terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.

"Need ongi väga suured probleemid ja me oleme nendega täitsa kursis ja oleme omavahel arutanud. /.../ Ei ole praegu lahendust. Siin on ju väga paljud saarlased, kes töötavad Soomes ja ongi seal haigestunud ja neil ei ole võimalust tõestada, et ta on olnud haige ja et läheks kuue kuu pärast vaktsineerima," rääkis Kuressaare haigla infektsiooniõde Inga Adamson.

Praegune terviseameti soovitus on aga pisut vastuoluliselt üllatav kehtivate vaktsineerimistingimustega.

"Sellistel juhtudel, kui inimene on läbi põdenud, aga seda pole dokumenteeritud, siis sellel inimesel on võimalik ennast vaktsineerida ja vaktsineerimisega on inimesele võimalik see tõend väljastada," ütles Sepp.

"See on vastuolus jah, sest tegelikult me ju teame, et põdenud inimene võiks ju oma esimese doosi saada alles kuus kuud pärast põdemist," sõnas Adamson.

Kuna Jaanuse näide pole ainujuhus, siis reedel öeldi tervisekassast "Aktuaalsele kaamerale", et järgmisel nädalal püütakse probleemile hakata lahendust otsima.