Lutsar: koolide sulgemine ei ole vajalik epideemia kontrolli all hoidmiseks

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas ERR-ile, et vaktsineeritud laste distantsõppel hoidmine ei ole vajalik epideemia kontrolli all hoidmiseks. Samuti toetas ta kontaktõppe tagamiseks õpilaste testimist.

"Eks see oli Tallinna linna otsus," ei pooldanud Lutsar Tallinna isetegevust koolide distantsõppele saatmisele ajal, mil Tallinnas ja Harjumaal on nakatumisnäitajad oluliselt madalamad kui mõnes teises maakonnas, kus koolid on endiselt lahti.

"Kindlasti peab sellel olema näidustus – niisugune koolide kergelt distantsõppele saatmine peaks küll olema tõesti väga viimane asi," sõnas Lutsar.

"Vaktsineeritud lapsi kontaktõppel mitte lubada käia ei ole õiglane ei nende laste suhtes ega vajalik ka epideemia kontrolli all hoidmiseks."

Teadusnõukoja juht leidis, et koolides testimine on väga tõhus meede nende avatuna hoidmiseks, eriti kui lapsed teevad kiirtestid ära hommikul enne kooli tulemist.

"Kui haiged lapsed kooli ei tule, siis ma usun, et me suudame koolid lahti hoida ja ilmselt ka kooliõpilaste vaktsineerimine on üks vahend, kuidas saame koolid lahti hoida," ütles Lutsar.

Samas möönis ta, et pole ka päris õige väita, et lapsed koroonasse üldse ei haigestu, sest haiglates on ka üksikuid väga raskelt haigeid lapsi.

Kuigi nakatumisnäitajate poolest tõusis Eesti viimasel paaril nädalal maailmas esikohale, pole see Lutsari sõnul kohane võrdlus: "Eesti oli küll eelmisel nädalal esimesel kohal oma nakatumiste arvu poolest, mis aga ei tähenda, et riike üldse niimoodi võrrelda saab – sellisel juhul peavad riigid ka väga võrdselt testima, aga igal riigil on oma testimisstrateegia."

Selle nädala alguseks on Eesti langenud 17. kohale.

Euroopas on täheldatud kiiremini leviva delta+ variandi osakaalu tõusu

Haiglaravi vajadusest kõneldes leidis Lutsar, et kui eelmise laine ajal vajas haiglaravi 5–7 protsenti koroonaviirusega nakatunutest, siis nüüd on see langenud 3–4 protsendi peale. Lutsari hinnangul saab seda selgitada vaktsineerimisega.

Samas tõi Lutsar välja, et varem pole olnud nii palju haiglasiseseid nakatumisi.

Kuigi Euroopas levib üldiselt koroona viiruse delta variant, on Lutsari sõnul Ühendkuningriikides, Poolas ja Hollandis täheldatud delta+ variandi osakaalu tõusu nakatumisnäitajates, mis võib põhjustada ka viiruse kiiremat levikut.

"Jah, on näidatud, et ta levib 15–18 protsenti kiiremini, kui delta viirus ise," sõnas Lutsar.

Eestis aga delta+ tüve levikut Lutsari sõnul täheldatud ei ole: "Nädalast nädalasse me leiamegi ainult delta varianti, tükk aega ei ole midagi muud leidnud. Ühtegi, mis ei oleks enam delta variandi alaliik, mis võtaks kogu delta variandi üle, ka silmapiiril praegu ei paista."

Lutsar leidis, et haiglaravi vajavate patsientide arv on küll stabiliseerunud, kuid kriitiline olukord ei ole kaugeltki möödas. Seetõttu ei saa hakata rääkima ka piirangute leevendamisest.

"Ikkagi esmased vaktsineerimised on need, mis selle olukorra lõplikult ära otsustavad," rõhutas Lutsar veel kord vaktsineerimise vajalikkust.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: