"Tegemist on sisemistest struktuuridest tulenenud muutustega," rääkis Arikas Estonia huku eeluuringute järgsel pressikonverentsil. Seetõttu peab ta oluliseks, et järgnevate uuringute käigus uuritakse ka vraki ahtriosa.

Arikas täpsustas, et vrakk paikneb merepõhjas nõlva peal ning merepõhja muutuste tõttu on vraki kalle suurenenud. Seetõttu on laevakerel olev deformatsioon ka paremini nähtavale tulnud.

Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand lisas, et nende jaoks oli üllatav uus teadmine, et merepõhi on nii kivine.

"Me ei tea, kuidas need vigastused on tekkinud, aga ei saa seda ka kinnitada ilma edasiste uuringuteta," ütles Bäckstrand. Samas peab ta Stockholmi ülikooli uuringu toel tõenäoliseks, et vigastused tekkisid laevale kokkupuutel merepõhjaga.

Arikas rõhutas, et hetkel ei ole ühtegi tõendit, nagu Estonia huku ametlik raport ei oleks õige, kuid juba praegu saab korrigeerida andmeid, mis seal raportis esinevad.

Arikas tõi välja, et autoteki ramp on vraki küljest lahti tulnud ning sellel on palju deformatsioone ja kahjustusi ning seetõttu tuleb seda järgmisel aastal lähemalt uurida.

Järgnevad uuringud viiakse läbi märtsis-aprillis, mil on kõige suurem tõenäosus parimaks võimalikuks nähtavuseks merepõhjas. Lisaks merepõhja uuringutele soovitakse vestelda õnnetuses ellujäänutega: nii reisijate kui meeskonnaliikmetega.

Stockholmi ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson selgitas, et nende läbiviidud uuringu kohaselt on hukupaigas merepõhi tüüpiline Läänemerele. Sarnaselt varasemate uuringutega tõdeti, et pinnas, millel Estonia lamab, on tugev.

Samas ütles Jakobsson, et merepõhjas on näha kahte auku, mis on sinna tõenäoliselt tekkinud õnnetuse tagajärjel, kuid ei soostunud kommenteerima, mida see õnnetust silmas pidades tähendada võiks. "See on teiste inimeste ülesanne," ütles ta.

Ka Jakobsson rõhutas edasiste uuringute vajaduse olulisust.

Rene Arikas ütles, et suvel uuringuid seganud signaalide osas pole siiani selgust saadud ning nende välja selgitamine ei ole nende jaoks ka hetkel oluline. Küll aga tõi Arikas välja, et nad leidsid pärast hukku laeva vraki külge pandud viiest transponderist kolm.

Transponderite eesmärk oli kaardistada mere põhjas laevavraki liikumist. Samas ei usu Arikas, et transponderid võisid tekitada segavaid signaale, sest nende eluiga ei saa olla nii pikk, et need siiamaani töötaksid.