Reservväelased, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta, mis on märgitud kutses.

Lisaõppekogunemise Okas ajal rajatakse ühe ülesandena idapiirile kuni 40 kilomeetri ulatuses ajutist tõket, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA). Lõiketraadist tõke paigaldatakse kokku kuni kümnesse kohta, kus PPA hinnangul on ebaseadusliku piiriületuse risk suurem.

PPA peadirektor Elmar Vaher rõhutas, et ohupilt Eesti piiridel pole muutunud ja vahetut ohtu rändesurve suurenemiseks hetkel ei ole. "Poolas, Leedus ja Lätis toimuv nõuab piiritaristu tugevdamist ka Eestis, mistõttu tegi PPA valitsusele ettepaneku kiirendada piiri väljaehitamist. Valitsuse otsusega saame lisaõppekogunemise Okas ajal osaliselt tugevdada piiri ajutise tõkkega, mis rajatakse kokku kuni kümnesse piirilõiku," rääkis ta.

Vaheri sõnul on lõiketraadi paigaldamine piiriturvalisuse tagamisel ajutine lahendus. "Lähme kiirendatud korras edasi riigipiiri väljaehitamisega, sest see on kõige olulisem jõupingutus massilise sisserände ennetamisel. Julgeolekuekspertide hinnangul jääb rändesurve hübriidsõja meetodina kasutusse aastateks ning selle heidutamiseks ja tõkestamiseks on vajalik mitte ainult füüsiline tõke, vaid kogu taristu koos seireseadmetega," ütles ta.

Ajutine tõke rajatakse kohtadesse, kus ebaseadusliku piiriületuse toimumise tõenäosus on kõrgem, näiteks on organiseeritud kuritegevus varasemalt kasutanud piirkonda ebaseadusliku rände korraldamiseks või soodustab looduslik olustik ebaseaduslikku piiriületust.

Kohtade valikul arvestas PPA ka idapiiri ehituse järgmiste etappide rajamise kava. Tõkked paigaldatakse kohtadesse, kus lähima kahe aasta jooksul ei ole planeeritud aktiivset ehitustegevust.

Ajutise tõkkena kasutatakse kaitseväe lõiketraati, mida on kokku ca 120 kilomeetrit ja see paigaldatakse kolmekordsena. Kokku saab rajada kuni 40 kilomeetrit tõket ja ehituse fookus on maismaapiiril.

Reservväelased said eelteate võimalikust kogunemisest teisipäeval, kutsed saadeti välja kolmapäeva hommikul ka välismaal asuvatele reservistidele. Päeva jooksul kogunesid inimesed nii 1. kui ka 2. brigaadi.

Tapa linnakusse saabus esimesena pioneeripataljoni meedik vanemveeberl Ülle Pomerants, et olla valmis aitama, kui keegi end okastraadiga veristab.

"Täna ma tulin hommikul kella üheksaks. Lõpetasin töö, tulin koju ja pool kümme läbi sain sõnumi, et on vaja viivitamatult koguneda ettemääratud kohta," selgitas ta "Aktuaalsele kaamerale".

Koostöö piirivalvega on osa reservkogunemisest. Pioneeridele on see üldse esimene kordusõppus.

PPA-ga koostöös ei paigaldata ainult traattõkkeid, harjutatakse ka olukorrateadlikkuse omandamist õppuse alal.

"Luurekompaniid kasutavad droone. Ja see teeb ka meie õppuse veidi mitmekesisemaks, et meil tuleb erinevat infot erinevatest kohtadest," rääkis kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Info reservväelastele

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. 

Õppusele kutsutud 17. pioneeripataljoni ja 191. luurekompanii reservväelased saavad lisainfot telefonilt: +372 717 8050 ja e-posti aadressilt [email protected].

Õppusele kutsutud 27. pioneeripataljoni ja 291. luurekompanii reservväelased saavad lisainfot telefonilt: +372 717 5010 ja e-posti aadressilt [email protected].

Lisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.  Samuti harjutatakse antud lisaõppekogunemise käigus koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teostatakse ajutise piiritara ehitamist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, seisab valitsuse teates. 

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.