Herem: kaitseväest läheb Poola piirile appi umbes 60 inimest

Foto: ERR

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles neljapäeva õhtul "Esimeses stuudios", et kaitseväest läheb Poola piirile appi umbes 60 inimest.

Heremi sõnul näitab migratsioonikriis Poola piiril seda, et mõni riik kasutab jätkuvalt migratsiooni relvama.

"Poola kriisi õppetund on see, et migratsioonirelv, mida Venemaa kasutas mõni aasta tagasi, on jätkuvalt mõne riigi relvastuses ja me peaksime selleks valmis olema," sõnas ta.

Heremi sõnul on Poola kriisist võimalik palju õppida. Järgmisel nädalal asubki Poola piiril abistama ka Eesti kaitseväe üksus.

"Praeguse seisuga - ja see on umbes kahe tunni vanune informatsioon - läheb pioneerirühm, sarnane, mida nägime meie aia ehitusel, lähevad mõned luure- ja vaatluselemendid, läheb lahingukaamera meeskond ja toetuselement ka. Kokku, ma praegu ei oska arvu öelda, aga jääb 60 inimese kanti," rääkis kindralleitnant.

Piiritõkete ehitamine ja remont on vaid üks Eesti üksuse ülesanne. "Kaamerameeskonnad kindlasti teevad oma tööd, luurevaatlus toetab Poola piirivalvet ja kaitseväge, toetuselement vaatab, et kõik inimesed saaksid õiges kohas magada, söönuks ja kütust ja varustust," selgitas Herem.

Kaitseväe juhataja märkis, et kuigi meediat Poola piirile ei lasta, teab tema ilmselt pisut rohkem seal toimuvast kui avalikkus. Heremi sõnul pole meedia lubamine piirile kajastama tsenseerimine.

"Üks põhjus, miks ajakirjandus hoitakse eemale, on see, et ajakirjandus etendab tahtmatult vastaspoolele ka luureelementi. Kõike, mida näeme avalikkuses, televisioonis, seda vastaspool oskab väga hästi ära kasutada. See on samamoodi üks põhjus, miks ei lasta palju ajakirjandust sinna. Seal on Poola sõjaväe kaamerameeskond ja me läheme täiendame seda. See info pole tsenseeritud, aga julgeolekualaselt vastav," põhjendas ta.

Heremi hinnangul oli Poola migratsioonikriisiks ilmselt rohkem valmis kui Leedu. Samas varem Leedus toimunu andis Poolale ka eelhoiatuse. Kriisiga toime püüavad mõlemad riigid tulla sarnaselt.

Herem ütles, et Eesti luureametid jälgivad olukorda ka meie piiride lähistel ning suudavad ilmselt pisut enne võimaliku kriisi puhkemist sellest ka teada saada. "Ja mida õppekogunemine näitas, siis me oleme päris kiired," märkis Herem, et Eesti kaitseväelased on valmis kiiresti kriisile ka reageerima.

Saksamaa väljaanne Die Welt kirjutas paar nädalat tagasi Euroopa Komisjoni konfidentsiaalsele dokumendile viidates, et Venemaa võib hakata Pihkva lennuvälja kaudu võtma vastu migrante ja suunama neid edasi Balti riikide piirile. Heremi sõnul on seda lugu jälgitud mõnda aega, kuid saadud informatsioon ei ole andnud põhjust ärevuseks. Ta tõdes, et teoreetiliselt on Pihkva lennuväli sellise plaani täide viimiseks siiski sobilik taristu.

USA luure hoiatas hiljuti, et Vene väed on koondumas Ukraina piiri lähedal. USA muretseb, et Kreml valmistub laiaulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse. Herem praegu sissetungi ei usu, sest tema hinnangul ei ole Venemaal selleks koondatud piisavalt jõudu. 

"Kui öeldakse, et planeerimine käib, siis tuleb seda uskuda. Kas plaanid teostuvad, on iseasi. Tänasel hetkel selliseid jõude seal taga pole. Mida saab küll nädalate jooksul sinna liigutada," ütles ta.

Herem lisas, et nagu ka Poola taga on Ukraina taga praegu palju lääneriike.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: