"Tänaseks hetkeks, ehk natuke rohkem kui 48 tunni järel on meil kõik üksused, mis pidid lisaõppekogunemisel osalema, formeeritud," rääkis Palm reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.

"See tähendab siis mõlema jalaväebrigaadi pioneeripataljonid ja mõlema jalaväebrigaadi luurekompaniid," täpsustas ta. "Üksused on valmis oma tegevust alustama ja sellega lisaõppekogunemise põhiline ülesanne – testida üksuste lahinguvalmidust – on saavutatud," rõhutas kindral.

Valitsus kutsus kaitseväe juhataja ettepanekul kolmapäeval lisaõppekogunemisele Okas 2021 pioneeripataljoni 17. ja 27. ja luurekompanii 191. ja 291. koosseisu arvatud reservväelased, kokku 1684 inimest, kellest neljapäevase info põhjal oli kohale tulnud üle poole.

Palm reedel täpsemaid andmeid kohaletulnud reservväelaste kohta ei esitanud.

"Tuletan meelde, et erinevalt tavapärasest reservõppekogunemisest, kus reservväelasele on eelhoiatuse aeg vähemalt 120 päeva, siis lisaõppekogunemisele reservväelased mitte mingit eelhoiatust ei saa," rääkis Palm. "Tõsi küll – kuna seekord tegi kaitseväe juhataja alles 17. novembri (kolmapäeva) hommikul oma ettepaneku valitsusele, siis me saime oma eelhoiatuse anda reservväelastele juba 16. novembri õhtul, kus me ütlesime, et olge valmis, suure tõenäosusega teile selline kutse tuleb," lisas ta.

Nüüd jätkavad formeeritud üksused täiendava väljaõppega, kuna üksustele on tulnud uut tehnikat, mida reservväelased nüüd kasutama õpivad.

"Aga täiendväljaõppe käigus me teeme ka koostööd politsei- ja piirivalveametiga, edendame laiapõhjalist riigikaitset ja rajame piirile nendesse kohtadesse, kuhu PPA seda soovib, lisatõkkeid," rääkis Palm.  

Kaitseminister Kalle Laanet rääkis samal pressikonverentsil, et lisaõppekogunemise väljakuulutamine oli lisaks reservüksustele testiks ka valitsusele, et kui kiiresti suudab valitsus selle välja kuulutada.

"Minu hinnang on küll praegusel hetkel, et lisaõppekogunemine on alanud ja kulgemas plaanipäraselt," ütles Laanet.

Lisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus testitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.  Samuti harjutatakse antud lisaõppekogunemise käigus koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teostatakse ajutise piiritara ehitamist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, seisab valitsuse teates. 

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.