Jetgasi juhatuse liikme Janek Parkmani sõnul olid tulevikutehingute hinnad alla liikumas, kuni Saksamaa peatas Nord Stream 2 sertifitseerimisprotsessi, kuni Gazprom registreerib vastavalt seadustele Saksamaal ettevõtte. "Peale seda võttis hind suuna nõksa ülespoole, aga kuhu ta päeva lõpuks maandub, seda on raske öelda," rääkis ta.

"Fakt on see, et turg on närviline, iga väiksemgi uudis võib turu ootusi, hirme või lootusi mõjutada. Need hüpped kümme protsenti päevas ühes või teises suunas ei ole midagi eriskummalist enam," rääkis Parkman.

Parkmani hinnangul ei peaks maagaas fundamentaalselt nii kallis olema. "Gaasi kaevandamiseks tehtavad kulud on vaid murdosa turuhinnast. Pigem on siin sees suur hulk hirmu ja loodame, et see ühel või teisel viisil saab maandatud – et talv ei tule nii külm, elektrienergia puudust ei ole, torud saavad töösse. Siis on rahunemist näha," ütles ta.

Gaasi hind liigub Eestis TTF gaasibörsi järgi. Parkmani hinnangul on börsihindade rahustamiseks kõige olulisem, et hirmud saaksid maandatud. Siis võiks hind langeda tagasi endisele tasemele. "Gaasi ammutamise kulud ei ole ju tõusnud, ülekandekulud samamoodi. Loodame rahunemist," ütles ta.

Ebakindlust lisavad ka nõudlus Aasias ja Lukašenko ähvardused

Baltic Energy Partnersi juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on viimasel nädalal tulnud hindu üles viivaid uudiseid palju.

"Kõigepealt seesama Glasgow kohtumine, mille lõppemise järel tekkis turul veendumus, et CO2 ETS-i mehhanism on üks põhilisi mehhanisme, mis aitab tulevikus süsihappegaasi mahtu vähendada ja see tähendab seda, et see liigutas kohe ka hinda üles," selgitas Allikson.

Alliksoni sõnul võib Nord Stream 2 sertifitseerimise protsess minna ka kiiresti, kuid ebakindlus viib menetluse peatamise ajal hinnad üles.

Hinda mõjutavaid uudiseid on aga mitu, näiteks oodati ka mõni nädal tagasi, et Venemaa hakkaks täitma Saksamaal, Austrias ja Hollandis oma gaasimahuteid, seda on tehtud aga oodatust aeglasemalt. "Ajalooliselt on need mahud novembris olnud ka suuremad ja võib-olla on selles mõttes turul pettumus, et gaasi ei tulegi nii kiiresti juurde," rääkis ta.

Lisaks on hinda tõstnud ka kasvav gaasinõudlus Aasias, järgnevaks nädalaks ennustatakse jahedamat ilma ning ühtlasi ähvardas Lukašenko keerata kinni gaasitoru, kuid mis ei peaks mõjutama Vene poolt saadetavaid koguseid. "Ühelt poolt see võis olla niisama suusoojaks öeldud ähvardus, aga teisalt saab Venemaa saata gaasi muid kanaleid pidi ka. Need asjad kõik koos ilmusid ühel ajal ja loomulikult turg sellele reageeris ka," rääkis Allikson.

Fundamentaalselt võiks hinnatõusu mõjutada vaid külm talv

TTF gaasibörsi indeksi järgi oli reedel gaasi hind ligikaudu 75 eurot megavatt-tunni kohta, esmaspäeval kerkis see üle 80 ning kolmapäevaks on jõudnud 100 euroni megavatt-tunnist. Oktoobrikuus oli hinna tipp 116 euro juures.

Otsestest põhjustest, mis võiks turgu mõjutada, võib Alliksoni sõnul tuua välja peamiselt selle, et järgmisel nädalal oodatakse külma ilma, mis suurendab tarbimist. "See on ka konkreetne fundamentaalne põhjus, aga kõik muud on pigem spekulatsioonid, on uudised, mis on mõjutanud turu arvamust. Samas näiteks võib öelda seda, et just täna hommikul on ka öelnud Saksa süsteemihaldur TSO, et nende arvates on gaasi Saksamaal talveks piisavalt ja probleeme ei teki," ütles ta.

Peamiselt põhineb hinnatõus siiski kauplejate reaktsioonil uudistele. "Ma arvan, et siin on väga palju emotsiooni, mitte nii palju otseselt selliseid fundamentaalseid uusi põhjuseid," sõnas ta.

Energeetikaekspert Raivo Vare sõnul oli gaasiturul lootus, et Nord Stream 2 viib hinnad alla, kuid praegused uudised on need mõistetavalt taas üles viinud.

"Kui nüüd see ka edasi lükkub arusaadavatel põhjustel, siis kardan, et nad talveks jäävadki üles paratamatult. Kuigi Nord Stream 2 üks kahest torust on täidetud gaasiga, kasutada seda ei saa, teist toru ei ole täidetud lõpuni vist," rääkis Vare "Aktuaalsele kaamerale".

Vare sõnul on Nord Stream 2 sertifitseerimise puhul aga ennustatud, et see võib nii või naa kesta maikuuni. "Nii et see talv on nii või naa kõrgete gaasihindade talv."

Nord Stream 2 AG kuulub täielikult Venemaa gaasimonopolile Gazprom. Aga Saksamaa, nagu ka Euroopa Liidu seaduste järgi võib torujuhtme omanikfirma kasutada ainult 50 protsenti gaasitoru võimsusest. Vare hinnangul kaotab Gazprom nüüd oma monopoolse seisundi torujuhtme üle.

"Venemaale see kindlasti ei meeldi, aga ma arvan, et seda ta ei suuda pärast neid nõudeid Saksa poolelt enam vaidlustada, mis väga suure tõenäosusega tähendab, et otsib muud lahendust. /.../ Venemaal nimelt on suurtootjad, gaasi suurtootjad Gazpromi kõrval Novatek ja Rosneft ajanud seda asja, et nemad saaksid vajadusel Gazpromi torusid kasutades, kellel enne oli totaalne monopol, ise eksportida," selgitas Vare.

Sellisel juhul ekspordiks need kaks tootjat 50 protsenti või rohkem Vene gaasi. Kas selline lahendus Euroopale meeldiks, pole Vare sõnul veel teada.