Priipalu elanikud on 300-miljonilise elektriliini plaanitud asukoha vastu

Foto: ERR

Priipalu küla inimesed on vastu sellele, et 300 miljoni eurone elektriliinide projekt, mis peaks ühendama Eesti elektrivõrgu lahti Venemaast, tuleb nende majadele liiga lähedale. Eleringi sõnul kaalub energiajulgeolek üles üksikute kohalike ebamugavuse.

Vastasseis Kagu-Eestis asuvas pisikeses Priipalu külas on osa suuremast võrgustikust nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Nimelt allkirjastasid Eesti, Läti ja Poola peaminister, Leedu president ning Euroopa Komisjoni president 2018. aasta suvel kokkuleppe Baltimaade elektrivõrgu liitmiseks Mandri-Euroopaga. Asjaosaliste sõnul oli see otsus energeetika vallas sama oluline läbimurre kui Eesti liitumine NATO-ga, sest loob eeldused Eesti elektrivõrgu lahtiühendamiseks Venemaast, millest on räägitud pikki aastaid.

Osa ettevõtmisest oli Baltimaades nõukogudeagsete kõrgepingeliinide väljavahetamine ja uute trasside ehitamine, mille jaoks Euroopa Komisjon eraldas ainuüksi Eestile ligi 200 miljonit eurot. Kui Priipalus suurprojektist kuuldi, löödi algul õnnest käsi kokku, sest tekkis lootus, et poolesaja püsielanikuga külas vabanetakse lõpuks vanast kõrgepingeliinist, mis jooksis kodudele väga lähedal.

Kui Aare Kure ja Kristjan Tiidebergi kodud ja veel kaks aastaringselt asustatud maja on sisuliselt liinide all, siis endisele riigihalduse ministrile ja tuntud suhtekorraldajale Janek Mäggile kuulub liinist 50 meetri kaugusel vanavanemate maja, kus ta lapsena suvitas.

"Kui me olime vennaga maal vanaema ja vanaisa juures, /…/ siis alati pärast seda oli ihu punaseid täppe täis. Ja küll pakuti, et Valgamaal on hästi rasvase piimaga lehmad, et see on sellest piimast, siis nad keelasid vanaemal ja vanaisal peki andmise ära, sest siin oli ikka niisugune sink, mis oli ikkagi täiesti valge. Ja ükskord, kui me olime natuke suuremad, siis kas arst või keegi, ühe sõnaga ema kuskilt lõpuks sai teada, et see on sellest kõrgepingeliinist," meenutas Mäggi.

"Ma olen vaadanud Ameerika portaalidest, mis on kirjutatud ja seal on öeldud, et peaks olema näiteks hoonest vähemalt 200 meetrit, et seal /…/ seda magnetvälja ei olekski," ütles Kurg.

Kui võimalikud tervisekahjud on vaieldavad ja kuuluvad elektriasjatundjate meelest rohkem folkloori rubriiki, siis elu 330-kilovoldiste liinide all tähendab mitmeid konkreetseid piiranguid. Näiteks ei tohi teha tuld ja hüpata batuudil, põllu harimise või sauna ehitamise liini alla võib sootuks ära unustada.

"Kõrgepingeliinidel on selline omadus, et ei pea isegi teda päris puudutama selleks, et ülelöök juba tekiks. Seal võib tekkida elektrit juhtiv kanal umbes nagu välk. /…/ Näiteks lõkke tegemine kaitsevööndis on väga rangelt keelatud mingisugused tuulelohelennutamised kõik sellised asjad," selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk, kelle sõnul võivad sellised tegevused lõppeda surmaga.

Nii Elering, Valga vallavalitsus kui ka teised asjatundjad möönavad, et kaasaegsete reeglite järgi üldjuhul liine elamutele nii lähedale ei rajataks ja vastupidi. Kõige uskumatum näide veneaegsest inseneeriast on keset küla asuv pumpla - vesi ja vool on teatavasti väga ohtlik kombinatsioon.

"Põhimõtteliselt, kui selle avame, siis see toru, mis läheb 100 meetrit sügavale maa sisse põhimõtteliselt - 90 või palju siin see toru on, kus me vett võtame -, see on traadi all, otse traatide all, nii et põhimõtteliselt, kui siin öösel peaks midagi juhtuma, toru lahti läheks või tuleks otsast ära, siis see juga võib lennata traatideni lihtsalt. Vene ajal on midagi mööda läinud, kas see on tehtud purjus peaga või läbimõtlematult. Ma arvan, et kuskil Eestis teist sellist kaevu ei ole, pumbajaama, mis on otse traatide all," rääkis Kurg

Seda jahmunumad olid kohalikud, kui Elering teatas plaanist ülebaltilise suurprojekti raames paigutada kõrgepingeliin täpselt samasse asukohta ehk üle taluhoovide, peenarde ja isegi üle pumpla.

"Me kaitseme linde, loomi. Kui ma mõtlen selles konkreetses kontekstis kõikidele nendele rohelistele juttudele, kus me kaitseme loodust ja kuidas me oleme jõudnud nüüd sellisesse faasi, kus inimest enam kaitsta pole vaja, las ta sureb, las ta kärvab, saab vähi nagu mõned külaelanikud on saanud ja tajuvad, et äkki sellel elektriväljal on selline mõju. Ma ei tea, kas on, aga mine tea, kas tõesti siis see tulevikumaailm on selline, kus kõik need rohututid, mis siin on, mida me siin trambime, nendele ma astuda ei tohi, aga inimesele me võime küll peale astuda, isegi kui ta sureb, isegi kui ta saab täiesti lömastatud," kommenteeris Mäggi.

Kohalike sõnul on eurorahadega sisuliselt veneaegsete vigade kordamine absurdne, aga neid nörritab, kuidas Elering venitas ja hämas, alustades sellest, et tükk aega ei antud selget vastust, kuhu renoveeritud liin täpselt tuleb.

Liini asukoha muutmine oleks keeruline

Viimase kahe aasta jooksul on kohalikud kaevanud vallavalitsusele, õiguskantslerile ja mitmele teisele ametkonnale. Nad pakkusid välja alternatiivse liinitrassi teisel pool maanteed ja saavutasid isegi tingliku kokkuleppe sealsete maaomanikega, kellest suurim on riigimetsa majandamise keskus. Aga Elering pole nõus järele andma ja liini nihutama. Kusjuures võrgufirma ei tee üldse saladust, et kaalul on eurotoetused.

"Meil on tekkinud selles mõttes suhteliselt unikaalne võimalus, et selleks on vaja nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola kokkulepet Euroopa Komisjoniga ja selline kokkulepe saavutati üpris hiljuti, mõni aasta tagasi ja väga-väga väljakutsuva tähtajaga, et see peab olema valmis tehtud 2026. aastaks. Ja selle käigus tehtavaid investeeringuid on Eestis meeletult palju ja kõik need asjad tuleb kokku mahutada hästi lühikesse perioodi. Selles perioodis lihtsalt ei ole ruumi igasugusteks planeerimismenetlusteks," selgitas Kalle Kilk.

Lihtsamalt öeldes on kaalukausil 26 miljonit eurot ehk nii palju maksab küla läbiva Tartu-Valmiera liini rekonstrueerimine. Projekti eeldatav kogumaksumus Eestis on aga 300 miljonit eurot, millest suurem osa tuleb Brüsselist.

Pole põhimõttelist takistust Priipalu rahvale vastu tulla, aga kui seda tehakse, tekib sarnane õigustatud ootus teistes kohtades. Pealegi, kui ühes külas koridori muuta, tekitaks see ahelreaktsioonina muutuste vajaduse piirneval territooriumil ja nii edasi ja nii edasi. Kuna aega sellisteks pikkadeks kooskõlastusteks, uuringuteks ja võimalikeks vaidlusteks pole, viiaksegi megaprojekt läbi juriidiliselt rekonstrueerimise, mitte uue liini ehitamise sildi all.

"Kui nad võtavad näiteks minu maa peal kõik need vanad liinid täiesti maha ja toovad siia täiesti uued liinid, siis minu arvates on tegemist täiesti uue liiniga ja meie juristid-advokaadid ütlevad täpselt sama, et nad selleks, et hoida kokku paar aastat, saada euroraha, on leidnud sellise juriidilise nüansi, et ütlevad, et see on see vana liin ikka, et ma võtan kõik ära, aga see on ikka see vana liin, me lihtsalt remontisime. See on ju tegelikult alatu vale," kommenteeris Mäggi.

"Tuleb ka aru saada sellest, milleks need liinid seal on. Kui on võimalik neid liine mingisuguse tegevuse käigus nihutada kaugemale, loomulikult tuleb seda kaaluda ja me oleme ka kaalunud ja antud juhul see puht ajaliselt lihtsalt ei ole võimalik," ütles Kilk.

"Me saame ju teha teise kohta. Ma saan aru, et kui meil ei oleks lahendust olnud, siis ma võib-olla tõstaks ka käed üles, aga mul on ju lahendus välja pakutud. /.../ ainuke, kes nõus ei ole, on Elering," sõnas Kurg.

Kilk kinnitas, et liini vahetusega on kiire. "Ma väidan, et sellest projektist saadav kasu on mõõtmatult suurem kui see väike ebamugavus, mis on liini kõrval elamine. Nende liinide taga on puhas Eesti varustuskindlus ja see, et me saame nad ümber ehitada selles väikeses ajaraamis, toob tegelikult meile 300 miljoni väärtuses väärtust, ilma et meie enda tarbijad peaks selle eest sentigi maksma," rääkis Kilk.

Vald: kuna vanad trassid on seaduslikud, võib Elering neid renoveerida

Ehkki kohalikud on kogunud isegi allkirju, andis omavalitsus Eleringile oktoobri lõpus kooskõlastuse ehitusteatise näol. Valga vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre möönab, et praeguses õigusruumis uut trassi majadele nii lähedale ehitada ei tohiks, aga kuna vanad trassid on seaduslikud, siis võib Elering neid renoveerida.

"Seadusest tulenevalt neil on õigus. Need liinid, mis rajati, loeti kõik olevat seaduslikud. Neil on ka sinna seatud liini kaitsevöönd, neil on servituut, see on seaduslik nagu ka need hooned on seaduslikud. Aga praegusel hetkel ei saaks neid sellisel kujul uuesti rajada meie õigusruumis," selgitas Möldre.

"Mind väga häirib, kui ma kuulen vastuseks - "aga seadus on selline, me ei saa midagi teha". Ma töötasin Eesti Vabariigi valitsuses aasta aega ja ma nägin, kui lihtne on tegelikult kõiki rumalaid seadusi muuta, regulatsioone. Küsimus ei ole mitte selles, et seadus on selline, me peame seda järgima, vaid me peame mõtlema ka selle peale, kas see seadus ei ole mitte natukene napakas, kas see regulatsioon ei ole mitte natukene napakas, kas seda ei tuleks muuta," rääkis Mäggi.

Tulekahju korral võivad päästetööd tegemata jääda

Viimase õlekõrrena apelleerisid kohalikud, et kõrgepingeliin majade lähedal on ohtlik võimaliku tulekahju korral, sest kustutustöödel ei pruugi saada kasutada vett. Päästeametist tuli kokkuvõttes murettekitav vastus: "Kui kohapeal ei saa maandada ohtu päästjate elule ja tervisele, jäetakse päästetööd pooleli" ja "liinide all olevaid hooneid ei kustutata."

"Ma arvan, et kui seal peaks tulekahju juhtuma, siis tõenäoliselt on siiski selline situatsioon, kus pääste läheb ja päästab inimesed. Mis puutub näiteks sellesse, kas nad saavad oma tehnikat täies mahus rakendada liinide all, kas nad saavad seal lahtiselt veega ringi käia, siis see võib tõesti olla väga küsitav ja võib-olla nad nii-öelda vara päästmise teed ei olegi võimelised seal minema. See võib täiesti võimalik olla. See, et inimesed põlevasse majja jäetakse, nii hull see asi vast siiski ei ole," kommenteeris Möldre.

"Juhul, kui kõrgepingeliini vööndis mingisugune intsident tuleb, siis neil on väga kiire otseside meie juhtimiskeskusega ja nende liinide nii-öelda ohutuks tegemine ehk siis väljalülitamine ja maandamine. See on tegelikult meie dispetšeri poolt põhimõtteliselt minutitega teostatav," kinnitas Kilk.

Kohalikud pöörduvad kohtusse

Elering on saanud praeguseks rohelise tule kõigilt liini alla jäävatelt valdadelt, et uus liin valmis ehitada, sealhulgas Priipalus. Nädal tagasi hakkasidki vaidlusaluses piirkonnas ettevalmistavad pinnasetööd.

Kohalike initsiatiivgrupp võttis appi vandeadvokaadi, kes valmistab juba ette taotlust kohtule, et ehitustööd seisma panna.

"See ei ole inimväärne, et kui meil on võimalus teha kõrvalt uus liin uude kohta täpselt sama pikk distantsilt, siis ma arvan, et võiks ju ära teha. Riik võiks meile ju ikkagi appi tulla," ütles Kurg.

Ühtepidi on Elering kohalike meelest silmakirjalik, kui raamistab neist ülesõitmist kogu Eesti energiajulgeolekuga, jättes mainimata, et võrguettevõte teenib miljonikasumeid elektri vahendamiselt.

Ehkki Priipalu rahvas seda täna otse ei ütle, kumab jutust selgelt, et kui liin samasse kohta jääb, siis vääriks nad vähemalt mingit hüvitist.

"Ega meie alla ei anna. Eestis on väga palju sellist suhtumist, et teatud sihtgrupid saab suruda põlvili. Aga tegelikult ei saa, seda ei ole võimalik teha, demokraatlikus riigis ei ole võimalik. Ja meie praegu ikkagi mõtleme täiesti selgelt, et meie võitleme lõpuni," ütles Mäggi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: