8. novembril allkirjastasid keskerakondlane Erki Savisaar, reformierakondlane Heiki Kranich, isamaalane Andres Metsoja ja EKRE liige Peeter Ernits eelnõu, mis muudaks seaduseks saades oluliselt veekogude äärde ehitamise reegleid.

"Eesmärk on kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendada seniseid omandipiiranguid, vähendades piirangute hulka ja ulatust, kahjustamata oluliste loodusväärtuste või-ressursside kaitset," seisab eelnõu seletuskirjas.

Praegune ehituskeeluvöönd ulatub saartel 200 meetrini merekaldast. Mujal mere ääres, aga ka suuremate järvede ääres on keeluvöönd 100-meetrine. Tiheasustusalal lubatakse ehitada veepiirist 50 meetri kaugusele.

Erki Savisaar selgitas ERR-ile, et tänased piirangud jõudsid seadusesse üheksakümnendate aastate keskel, mil kaitset vajavad loodusobjektid polnud veel kaardistatud. 

"Tänaseks ma usun, me oleme märksa targemad ja kõik kaitstavad väärtused on kaitse alla võetud," sõnas Savisaar. "Samuti on omavalitsused saanud võimekamaks, targemaks, keskkonnateadlikumaks ja selline lauskaitse või lauspiiramine ei tundu enam mõistlik."

Ka Heiki Kranich ütles, et tänasest hoopis suurem roll ehitustööde lubamisel ja keelamisel peaks olema omavalitsustel.

"Nendes kohtades, kus ei ole mitte mingisugust põhjendust, ei looduskaitselist, ei veekaitselist, näiteks Saaremaal hoida 200-meetrilist ehituskeelu vööndit – mis mõte sellel on?" küsis Kranich.

Eelnõuga ühtlustataks tänane ehituskeeluvööndi mõiste veekaitsevööndiga. See on aga hulga kitsam ja ulatub Läänemerest, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest ning Võrtsjärvest 20 meetri kaugusele. Ülejäänud järvedest ja jõgedest küündib veekaitsevöönd 10 meetri kaugusele.

"Ja kohalik omavalitsus saab kehtestada veekaitsevööndist laiema ehituskeeluvööndi," selgitas Kranich eelnõu mõtet. Selleks peaks omavalitsus eraldi otsuse tegema.

Andres Metsoja sõnul ei maksa muretseda, et seadusemuudatuse järel olulisi loodusväärtusi kahjustataks. Ka tema märkis, et tänane seadus on ajale jalgu jäänud.

"Nüüd peaks olema need looduskaitsealad moodustatud ja kui veel ei ole, siis tegelikult aasta on minna enne, kui eelnõu võiks muutuda seaduseks," sõnas Metsoja.

Ehkki eelnõule on pannud allkirja parlamendisaadikud neljast erakonnast, ei tähenda see Kranichi sõnul, et seadust täpselt niimoodi muudetakse. Arutelusid on eelnõusse jõudnud mõtete üle peetud juba mõnda aega.

"Seda eelnõu ei oleks esitatud, kui mõni nendest fraktsioonidest oleks olnud vastu," ütles Kranich, kelle sõnul tuli idee seadust muuta omavalitsustelt.

Erki Savisaar allkirjastas eelnõu ajal, mil ta oli riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Nüüd on ta keskkonnaminister ja peab sama teksti kohta arvamust avaldama.

"Ministeerium igal juhul analüüsib seda küsimust ja kui need teemad on siin maja sees selgeks räägitud, siis kujuneb ka arvamus," sõnas Savisaar.