Tallinna transpordi abilinnapea Andrei Novikov ütles, et transpordivaldkonnale kulub Tallinnas keskeltläbi 80 miljonit eurot aastas. Siia alla käib nii linnatransport, invatransport, koolibussid kui ka näiteks Elroni pakutav rongiteenus. Siia alla käib ka umbes 30 miljoni eest investeeringuid.

Ühistranspordi ülalpidamise kulud on viimasel aastal aga korralikult kasvanud. Nii näiteks kulub linnal gaasile viimase kümne kuu jooksul 400 000 eurot rohkem. Elekter, mida kasutavad näiteks trammid ja trollid, on kallinenud 173 000 euro võrra.

"Samuti on varuosade osas kallinemist ja mis on veel olulisem on tarneahelate probleem ehk siis kõik asjad kipuvad hilinema ja seetõttu nähtavasti me peame suurendma ka laovaru, et mitte sõltuda tarneahela probleemidest. Kõik see kindlasti avaldab mõju ettevõtte kuludele ning vedaja kulud on kindlasti suurenemas. Samas kui vaatame teist poolt ehk piletitulu, siis võrreldes prognoosiga on meil alalaekumine suurusjärgus 1,4 miljonit eurot. Ehk siis võib öelda, et võrrelduna eelmise aastaga on langus suurusjärgus 25 protsenti," ütles abilinnapea.

Kõik see tähendab, et linnal jääb transpordi jaoks raha puudu.

"Plaan on selline, et me linnaeelarvest anname raha peale. [...] Näiteks palgakulu osas on 2,6 miljonit esitatud taotlus, aga neid kõiki taotlusi me ükshaaval vaatame läbi ja analüüsime iga kulurea põhjendatust," ütles Novikov.

Novikov ütles, et kulude kokkuhoidmiseks piletihinda mitte-tallinlastele plaanis tõsta ei ole. Samuti pole plaanis ka liinivõrku kokku tõmmata.

"Liinivõrgu poole pealt see on alati poliitiline otsus ja senimaani on linn lähtunud sellest, et meie ühistransport on prioriteet ja pigem on oodata liinivõrgu mahu kasvu. Ehk siis see tähendab ka uut veeremit, see tähendab ka uusi bussijuhte. [...] Ma näen et ka tulevikus meie linn kasvab ja sellega seoses peab kasvama ka ühistranspordi teenindamise tase. Nii ma ootan nii liinide sageduse poole pealt kui ka veeremi poole pealt kui ka uute liinide pealt," sõnas Novikov.