"UV faktor": millised on naiste võimalused poliitikas?

Foto: ERR

ETV saade "UV faktor" käsitles sel nädalal naiste võimalusi poliitikas.

Saates arutlesid riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Signe Kivi (RE), võrdsete võimaluste volinik Liisa-Ly Pakosta ning politoloog ja kodanikuaktivist Triin Toomesaar (SDE).

Pakosta märkis saates, et omal ajal, kui ta poliitikasse kutsuti, siis aitas see kaasa, et ta oli naine, kuid edasi juba noore emana poliitikas olles kohtas ta enda suhtes palju kriitikat ja seda rohkem meeste suust.

Toomesaare sõnul teevad nooremad mehed naistele erinevaid märkusi vähem kui vanemad mehed. "Noore naisena tuleb veel lisakülg juurde - just see noorus. Seda ma olen eksperdina kogenud, et vanemad härrad ei võta mind eksperdina tõsiselt," lisas ta.

Helme sõnul ei ole tema naispoliitikuna tundnud alavääristavat suhtumist. Ta selgitas, et kui Pakostale heideti noorte laste kõrvalt poliitikas olemist ette, siis temale tuli suurde poliitikasse saabumine ajal, mil lapsed olid jõudnud ikka, kus nad saavad ise hakkama.

Saates mängiti ette ka Hans H. Luige ja president Kersti Kaljulaidi emotsionaalne vaidlus Eesti Ekspressi taskuhäälingus. "Minu meelest Kaja Kallas on osutunud küllaltki otsustamatuks ja minu meelest rahvas on ettevaatlikum järgmine kord naispeaministrit tahtes," sõnas Luik seal. Kaljulaid vaidles talle vastu, öeldes, et see on diskrimineeriv ja meespoliitikute kohta millegipärast niiviisi ei öelda.

Signe Kivi ütles selle kohta, et Eesti ühiskond oli suure muutuse lävel, kui meil oli ühtäkki naispresident ja naispeaminister ning see oli inimeste jaoks harjumatu. "Väga kerge on minna kõige muu - välise, pere-töö ühitamise -, kõigi nende probleemide kallale, mitte vaadata sisu järgi," lisas ta.

Toomesaare sõnul ütles Luik välja asja, mida ilmselt paljud ühiskonnas mõtlevad - et meesjuht on parem kui naisjuht. Tema sõnul ei ole selline hoiak ainult Eesti fenomen, vaid seda on isegi Saksamaal, kus Angela Merkel väga kaua riigi eesotsas oli.

"See on natukene meie asi välja tuua, et kui Jüri Ratas on ümmarguste vastuste generaator, siis me ei ütle seda kõigi teiste meeste kohta," lisas ta.

Toomesaare sõnul ütlevad erinevad uuringud, et naistippjuhid saavad oluliselt rohkem tähelepanu kui meesjuhid. "Nende vigu kritiseeritakse ka märksa rohkem kui meeste vigu. Ehk tegemist on tegelikult meie tänase peaministri probleemiga või ühiskonna probleemiga selles, et meie ootustele - kellel on väga kõrged ootused ja kellel väga madalad ootused - tänane peaminister ei suuda vastata ja siin tulebki naiste paradoks mängu, mille kohta inglise keeles on hea väljend: "You're damned if you do and you're damned if you don't" ehk vahet pole, mida sa teed, ikka on valesti," selgitas ta.

Helme tõdes, et Kallasele ja Kaljulaidile olidki väga suured ootused, sest nad olid koos Eesti esimene naispeaminister ja naispresident. "Ma ütleksin, et mida nad tegid või ei teinud, mis hinnanguid neile anti, käib ju selle järgi, kas nad suudavad oma autoriteeti kehtestada, otsuseid langetada. Mina arvan, et see kartus pigem ei tohiks saada tõeks, et kui Kaja Kallasele heidetakse ette otsustamatust, siis arvatakse, et kõik naispeaministrid on samasugused. See ei tähenda ka seda, et peame pea liiva alla peitma isegi kui näeme, et ta ei saa hakkama või on otsustamatu, et me ei tohi sellest rääkida. Kas naine või mees, kui ta on sellel positsioonil, siis ta võidab nagunii kui ta sellest õpib," kommenteeris ta.

Riigikogus on 101 liikmest umbes kolmandik naised. Kohalikes omavalitsustes on naispoliitikuid pisut rohkem. Saates arutletigi ka selle üle, kuidas tuua rohkem naisi poliitikasse.

Pakosta selgitas, et erakonnad panevad valimisnimekirjadesse mehed enamasti ettepoole, kuna nad on populaarsemad. Seetõttu on naistel, isegi kui nad on väga head poliitikud, raskem löögile saada.

Pakosta tõdes, et suhtumist naispoliitikutesse on näha ka valijate hinnangutest. Tema sõnul on Eestis valimistel olnud naiskandidaate rohkem kui on proportsionaalselt saanud valituks.

Kivi märkis, et erakonnad paigutavad naisi nimekirjadesse küll, kuid naistel endal tuleb teha esimene samm.

Toomesaar selgitas, et näiteks Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast osutus viimastel riigikogu valimistel valituks viis meest ja viis naist, kuna neil olid n-ö triibulised nimekirjad ehk mees- ja naiskandidaadid vaheldumisi. Lisaks tuleks Toomesaare hinnangul panna valimistel ringkondade esinumbriteks rohkem naisi.

Helme ütles, et EKRE-s on 51 protsenti liikmetest naised ning see, et neist rohkem ka tipppoliitikasse jõuaks, on arenguprotsessis.

"Küll nad tulevad. Meil on praegu ringkondades väga palju naisi esile tõusnud. Kui tulevad uued valimised, siis ma arvan, et meil tulevad väga head nimekirjad soopõhise seisukoha pealt. /.../ Triibulisi nimekirju me tegema ei hakka, see on kuidagi kunstlik. /.../ Mina arvan, et meie oma erakonnas ei pea naisi aitama, nad pääsevad ise mõjule," lisas Helme.

Pakosta märkis, et faktiliselt on kõikides erakondades naisi rohkem kui mehi. "Kõikide näitajate järgi on naised pädevamad, haritumad, võimekamad, paraku oleme, eriti nooremas põlvkonnas sinnamaani jõudnud, mis on omaette sooline probleem, aga nad ei tule sellest klaaslaest läbi. See on fakt lihtsalt," lisas ta.

Pakosta rääkis, et kõik saates osalenud naised on toonud välja seda, mida uuringud kinnitavad.

"Jah, naispoliitikuid kritiseeritakse ka statistiliselt rohkem kui meespoliitikuid, naispoliitikuid rünnatakse palju madalamate eksimuste pärast ja väiksemate eksimuste pärast kui meespoliitikuid, naispoliitikud astuvad ise palju väiksemate asjade pärast tagasi kui meespoliitikud, naispoliitikud on märksa enesekriitilisemad kui meespoliitikud. Ja paljud naised ütlevad Eestis tehtud uuringu järgi, et nad ei lähe poliitikasse sellepärast, et nad arvavad, et nad ei ole piisavalt pädevad. Mehed ütlevad, milles küsimus, ma olen perfektne," rääkis ta.

Pakosta sõnul tuleb teadlaste hinnangul Eestis teha kaht asja selleks, et rohkem naisi poliitikasse tuleks: kõik erakonnad peaksid ise aktiivselt naisi toetama selles ning ühiskonnas tuleb tegeleda piiravate stereotüüpidega.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: