USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs Wade seadustati abort üle kogu riigi.

Roe vs Wade otsus leiab, et osariigid ei saa keelata aborte enne, kui loode on elujõuline. Selle elujõulisuse piiriks loetakse tavaliselt 24-28 nädalat, vahendas Financial Times.

2018. aastal kehtestas Mississippi osariik seaduse, mis keelab kõik abordid pärast 15 rasedusnädalat.

Madalama astme kohtud blokeerisid Mississippi abordiseaduse, leides, et see on vastuolus põhiseadusega. 2021. aasta mais nõustus ülemkohus Mississippi juhtumit arutama. Ülemkohus peaks otsuse tegema 2022. aasta juunis, mõni kuu enne vahevalimisi. 

Abordivastased aktivistid on aastaid teinud kampaaniat, et ülemkohus tühistaks Roe vs Wade otsus. Mississippi juhtum annab neile esimese võimaluse, et vaidlustada ajalooline otsus. 

USA endine president Donald Trump määras ülemkohtusse Amy Coney Barretti ja Brett Kavanaughi. Ülemkohtus on nüüd konservatiividel tugev enamus.

"Kui põhiseadus ei võta abordiküsimuses seisukohta, siis peavad selle otsustama inimesed," väidab Mississippi esindaja Scott Stewart. 

Kavanaugh toetab Mississippi argumenti. "Kuna põhiseadus on abordi küsimuses neutraalne, siis võiks ka ülemkohus naasta neutraalsele positsioonile. Otsustamine tuleb jätta inimeste ehk osariikide hooleks," väitis Kavanaugh.

Mississippis tegutseb ainult üks abordikliinik, Jacksoni kliinik. Kliiniku hinnangul on Mississippi 15-nädalane keeld põhiseadusega vastuolus ja hoiatas, et abordiõiguste vähendamine piiraks naiste vabadust. 

Liberaalsed kohtunikud väljendasid kolmapäeval muret, et Roe vs Wade kaasuse ümberlükkamine kahjustaks ülemkohtu mainet. 

Kui ülemkohus toetab Mississippit, siis võivad uued abordiseadused kehtestada ka teised USA osariigid. 

USA on abordiseaduse küsimuses lõhenenud. Kolmapäeval kogunesid ülemkohtu hoone ette mõlema poole meeleavaldajad. Protestijad eraldati taraga.