Reedeses "Vikerhommikus" küsis saatejuht Märt Treier Rainer Vakralt, kas ta on keskkonnaminister Erki Savisaare sõber, kes ta uude ametisse määras?

"Erki Savisaar... Ma ei julge teda enda sõbraks nimetada. Aga äkki me saame temaga sõpradeks?! Olen riigikogus temaga muidugi kokku puutunud, aga pigem vähem. Kindlasti saab meil nüüd rohkem kontakte olema," vastas Vakra.

Ta ütles, et otsustas keskkonnaameti peadirektoriks kandideerida sellepärast, et see on töö, mille nimel ta on 20 aastat õppinud ja töötanud. Vakra lisas, et tema otsusest kandideerida teadis vaid mõni inimene, nende hulgas tema senised otsesed ülemused.

Rääkides viimasel ajal palju poleemikat tekkinud plaanist lubada uusi hooneid veekogudele hulga lähemale ehitada, vastas Vakra, et tegemist oli ebaõnnestunud kommunikatsiooniga. 

"See mõte oli ju laiem. Sisu oli selles, et anda omavalitsustele laiem otsustusõigus. Aga kommunikatsiooni mõttes on küll valesti astutud. Inimesed ei saanud sellest aru. Et see (veekogule lähemale ehitamine - toim) annab võimaluse omavalitsustele, mitte ei muutu reegliks. Praegu on jäänud kajama lugu, et kõik saavad hakata rajama homme ranna äärde saunakesi ja kuurikesi."

Kommenteerides oma 1. jaanuarist algavast uut tööd keskkonnaameti peadirektorina, sõnas Vakra, et keskkonnaamet peab olema partner inimesele, ettevõtjale, omavalitsusele ja riigile.

"Ameti roll ei pea olema karistaja ja külm seaduste elluviija, vaid see, kes aitab leida lahendusi. Teine teema on keskkonnateadlikkuse kasv. Miks me midagi teeme. Kui sellest aru saadakse, siis tullakse kaasa nii lihtkodaniku kui ka ettevõtja tasandil."

Vakra lisas, et keskkonnateadlikkuse kasv tähendab päris elus seda, et inimesed ka usuvad, et nende mingist tegemisest tõuseb keskkonnale kasu.

"Kui inimesed ei usu, et tegelikult pakendid ümber töödeldakse, siis nad seda liigiti ka ei kogu. Kui inimesed ei usu, et mingid piirangud on nende endi huvides. Kui see jääb lahti seletamata, siis see töö on kõik mõttetu."

Rääkides metsaraiest ja müütilisest lendoravast, vastas Vakra, et "lendorav on ohustatud ja nunnu vapiloom, kes annab üheselt märku sellest, et ohustatud liikidega tuleb tegeleda ja et ta on kindlasti selline vapiloom ka tulevikus".

Metsa suhtub Vakra enda sõnul aga nagu iga teinegi eestlane, kuna mets on eestlaste jaoks ülioluline.

"Mets peab säilima. Iga ruutmeeter metsa on oluline. Metsa ei ole kunagi liiga palju."

Intervjuus tuli juttu ka kasvanud energiahindadest. Vakra sõnas, et näiteks Tallinn tuleb gaasi ikkest täielikult vabaks raiuda.

"Tallinnas on praegu jaotus nii, et 60 protsenti on jäätmed ja puiduhake ja 40 protsenti gaas. Ja gaasi kasutame siis, kui on miinuskraadid ja siis läheb gaasi palju ja sellest ka hinnatõus. Kui me oleks aastas 2008, kui oli 100 protsenti gaas, siis oleks hinnatõus kordades suurem kui täna. /.../ Aga peame võtma Tallinnas sihi, et end gaasi ikkest vabaks raiuda. Tööd on siin ees isegi siis, kui Vakra 1. jaanuarist läheb uuele tööpostile. 40 protsenti tuleb lahti raputada gaasi ikkest," sõnas Vakra.